COVID-19

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Vaata edasi Vaata edasi

COVID-19

  • COVID-19 haigust põhjustab koroonaviirus, mis on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus).
  • Koroonaviirused on perekond viiruseid, mida on leitud nii inimestelt kui ka loomadelt, mis tavapäraselt põhjustavad kergeid hingamisteede põletikke. Tõsisemad juhtumid on varasemalt SARS-i ja MERS-i koroonaviiruste põhjustatud. SARS-CoV-2 viirus on geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusele.
  • Teadaoleva info põhjal olid esimesed nakatunud inimesed seotud Wuhani elusloomade ja mereandide turuga, kuid täpne nakkusallikas ei ole praegu veel teada.
  • Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva.

 

MILLISED ON COVID-19 SÜMPTOMID?

COVID-19 sümptomid on mittespetsiifilised ja nende raskusaste võib olla erinev. Haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvate inimeste puhul võib haigus halvimal juhul ka surmaga. Kõige sagedamini esinevateks sümptomiteks on:

  • peavalu,
  • köha,
  • palavik,
  • hingamisraskused,
  • kurguvalu,
  • köha,
  • lihasvalu,
  • maitsemeelte kadu,
  • haistmismeelte kadu,
  • väsimus,
  • nõrkustunne.

 

MIDA VIIRUS MEIE ORGANISMIGA TEEB?

  • Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.
  • Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.
  • Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

 

MIKS TULEB VANEMAID JA KROONILISE HAIGUSEGA INIMESI ERITI HOOLIKALT KAITSTA?

  • Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60-aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.
  • Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.
  • Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu. Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.
  • Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

 

KAS KOROONAHAIGUSE LÄBIPÕDEMINE ANNAB SELLE HAIGUSE VASTU IMMUUNSUSE JA KUI KAUA SEE VÕIB KESTA?

  • COVID-19 haiguse läbipõdemine annab praeguste andmete põhjal immuunsuse vähemalt 6 kuuks.
  • COVID-19 haiguse läbipõdenuid on endiselt soovitav vaktsineerida ühe vaktsiinidoosiga soovitavalt kuuendal kuul pärast läbipõdemist. Meditsiinilist näidustust läbipõdenute vaktsineerimiseks kahe vaktsiinidoosiga üldjuhul ei ole (va teatud immuunpuudulikkuse seisundite korral). Möödapääsmatu vajaduse korral (teatud riikide reisipiirangute vms tõttu) võib COVID-19 läbi põdenud inimese soovil manustada talle ka teise doosi, kahe doosi vaheline minimaalne aeg on vaktsiiniomaduste kokkuvõttes määratud intervall. Mida hiljem teine doos manustatakse, seda parem ja püsivam immuunsus on võimalik saavutada.

 

MILLAL VÕIB INIMEST LUGEDA VIIRUSEST PARANENUKS JA KUIDAS SEDA KINDLAKS TEHA? 

  • Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. COVID-19 haige on nakkusohtlikuks ca 2 päeva enne ja kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist.
  • Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.
  • Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

 

KAS JA KUI KAUA OLEN NAKKUSOHTLIK, KUI PÄRAST VAKTSINEERIMIST HAIGESTUN?

  • Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikel juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

 

KUI NAKKAV ON UUS KOROONAVIIRUSE VARIANT B.1.1.529 (OMIKRON)?

  • Esialgsetel andmetel on omikrontüvi vähemalt kolm korda nakkavam kui delta tüvi.
  • Omikrontüvi ohustab senisest enam ka vaktsiinikaitse saanud inimesi ja neid, kes on haiguse läbi põdenud. Ühendkuningriigi epidemioloogide esialgsete andmete kohaselt on 2-doosilise vaktsineerimiskeemi kasutamise tõhusus sümptomaatilise koroonanakkuse ennetamisel 0-20% ja 3-doosilisel (tõhustusdoosi järel) 55-80%. Läbipõdemise tõhusus on omikroniga nakatumise vastu olemasoleva info kohaselt u 20%. Korduvnakatumise risk on niisiis kolm kuni viis korda suurem kui eelnevate koroonaviiruse variantide korral.
  • Efektiivseim hetkel pakutav kaitse omikroni variandi vastu on tõhustusdoos, mille järel on nakatumise risk kuni 80% madalam kui vaktsineerimata inimesel.

 

MILLINE ON OMIKRON TÜVEGA NAKATUNUTE HAIGUSE KULG?

  • Eesti omikrontüve juhtumite osas on Terviseamet täheldanud tavalisi koroonaviirusele omaseid sümptomeid nagu lihasvalu, kurguvalu, köha ja nohu. Üksikutel juhtudel on esinenud kõrget palavikku ja tasakaaluhäireid.
  • Ka kergete sümptomidega nakatunud peaksid end vähimagi kahtluse korral testima. Vaktsineerimata inimene võib haigestuda raskemalt. Kuivõrd omikrontüvi on delta tüvega võrreldes mitu korda kõrgema nakatamispotentsiaaliga, võib üks kergete sümptomitega nakatunu anda viirust edasi enam kui kümnele inimesele.
  • Tartu Ülikooli seireuuringu kohaselt omab 82% Eesti inimestest kokkupuudet koroonaviiruse vastaste antikehadega, mis võib samuti mõjutada sümptomite esinemise tõsidust.

 

KAS VAKTSINEERITUD VÕIVAD NAKATUDA?

  • On hinnatud, et äsjase tõhustusdoosi manustamise järgselt on vaktsiini efektiivsus hea. Eesti teadusnõukoda hindab vaktsiinide kaitset endiselt tõhusaks. Vaktsiinid on jätkuvalt tõhusad raskete haigusjuhtumite ja surmade vähendamisel. 
  • Kui oled juba vaktsineeritud, aga kuurist on möödunud kolm kuud, tee tõhustusdoos. Jansseni vaktsiini puhul võib tõhustusdoosi teha juba kaks kuud pärast vaktsineerimist.

 

KUST SAAB OTSE INFOT HAIGUSEGA SEONDUVA KOHTA?

  • Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse kriisiinfotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).
  • Tervist puudutavate küsimuste korral helista perearsti nõuandetelefonile 1220 (välismaalt helistades +372 634 6630).
  • Hingamisraskuse või õhupuuduse korral helista hädaabinumbrile 112.
  • Küsimuste korral pöörduge terviseameti poole e-posti teel: info@terviseamet.ee

 

 

Allikad: www.terviseamet.eewww.kriis.ee

KUIDAS HAIGUS LEVIB?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha. Viirus võib inimeselt inimesele levida mitmel viisil:

  • Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.
  • Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.
  • Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on vaktsineerimine ning mistahes haigustunnustega kodus püsimine.

 

MIDA TEHA, KUI HAIGESTUD ÜLEMISTE HINDAMISTEEDE INFEKTSIOONI? 

  • Kui haigestud ülemiste hingamisteede infektsiooni sümptomitega (palavik, köha, hingamisraskused), teavita sellest esimesel võimalusel oma perearsti telefoni teel. Helistada võib ka perearsti nõuandeliinile 1220 (tasuta).
  • Ära mine perearsti vastuvõtule ilma selleks eelnevalt juhiseid saamata. 
  • Kui haigestud, on kodune isolatsioon oluline ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse edasine levik.
  • Haigena on oluline tarbida rohkelt vedelikku ning süüa täisväärtuslikku ja mitmekesist toitu. Kindlasti on vaja puhata, et keha saaks paranemisele keskenduda. Kui on haigustunnused, siis vastavalt nendele sobib kasutada looduslikke ja käsimüügi vahendeid. Näiteks soe tee meega, auru hingamine 5–6 korda päevas ca 10 minutit ja nina loputamine. Need aitavad enesetunnet parandada, kuigi haiguse kestust need otseselt ei mõjuta.
  • Kutsu kiirabi, kui su seisund halveneb ja sul on tõsised sümptomid. Näiteks valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused, teadvushäired, väga tugev nõrkus.

 

KUIDAS ENDA TERVISLIKKU SEISUNDIT JÄLGIDA?

  • Kuna COVID-19 sümptomid võivad olla väga kerged, jälgi oma tervist tähelepanelikult ning pöördu perearsti poole või helista perearsti nõuande liinile 1220 ka kergete sümptomitega.
  • Hingamisraskuse või õhupuuduse korral helista hädaabinumbrile 112.

 

KUIDAS KÄITUDA, KUI INIMENE KAHTLUSTAB, ET ON NAKATUNUD? 

  • Kui kahtlustad haigestumist või oled oled COVID-19 positiivne, siis mistahes haigussümptomite korral püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni. Kui vähegi võimalik, lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Kui kahtlustad, et oled nakatunud koroonaviirusega:

  • Võta ühendust oma perearstiga. Perearst hindab testimise vajalikkust, annab tervisenõu ning vajadusel vormistab ka töövõimetus- või hoolduslehe (nn haigusleht). Juhul, kui sa ei saa ühendust oma perearstiga, helista perearsti nõuandeliinile 1220 (634 66 30). Kõnedele vastavad ööpäev läbi meedikud, nõustatakse eesti ja vene keeles (ingliskeelset nõu saab iga päev 15:00-17:00).
  • Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, vormistatakse sulle digitaalne saatekiri. Veendu, et perearstil oleks olemas sinu õige kontaktnumber, et testimiskeskus saaks sinuga ühendust võtta.
  • Kui saatekiri on vormistatud, saad endale broneerida proovi võtmise aja. Aja broneerimiseks on erinevaid võimalusi:
    • SMS: täisealisele (vanus 18+) testitavale saadetakse saatekirjal märgitud telefoninumbrile lühisõnum lingiga veebiregistratuuri, kus saab endale ise aja broneerida. Oluline: kui saatekirjal ei ole korrektset telefoninumbrit, ei ole võimalik sõnumit saada.
    • Otse online-süsteemis: aadressil veebiregistratuur.ee saad valida endale sobiva piirkonna, testimispunkti ja kellaaja. Testi broneerimiseks tuleb end sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart IDga. Veebis saab testiaega kinni panna ka teistele inimestele - selleks on vaja teada prooviandja isikukoodi.
    • Kõne: neile, kes veebiregistratuuri ei kasuta või kelleni lühisõnum tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras ühe päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal oleva telefoninumbri õigsust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöörduge otse testimise infokeskuse poole (telefon +372 646 4848, avatud tööpäevadel 8-19, nädalavahetusel 10-18).
  • Testimisele mine õigeaegselt ja võta kindlasti kaasa isikut tõendav dokument - ninaneelu proovi saad anda vaid digitaalse saatekirja ning isikut tõendava dokumendi alusel. Testima tasub minna üksi. Testimine toimub ka nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Testimise kohta leiad lisainfot Terviseameti kodulehelt.
  • Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Tulemused jõuvad patsiendiportaali digilugu.ee 24-48 tunni jooksul. Eestis määratakse alates jaanuarist 2022 SARS-CoV-2 saatekirja alusel ühest proovist nii SARS-CoV-2, A- ja B-gripi (ei eristata) kui ka RS-viiruse tulemus.

Välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub perearsti nimistusse või ei.

 

KUIDAS KÄITUDA, KUI OLED NAKATUNUD? 

  • Kui sinu testitulemus on positiivne, pead jääma koju eneseisolatsiooni. Jälgi perearsti soovitusi, nõuandeid koroonahaiguse koduseks raviks leiad ka Terviseameti juhendist. Kui sinu terviseseisund järsult halveneb, helista 112.
  • Teavita kindlasti oma lähikontaktseid. Lähikontaktsed peavad jääma 7 päevaks eneseisolatsiooni, kui nad ei ole COVID-19 vastu vaktsineeritud (või vaktsineerimiskuuri läbimisest on möödas rohkem kui aasta) või viimase kuue kuu jooksul haigust läbi põdenud. Täpsemad juhised, kuidas lähikontakte määrata, leiad Terviseameti kodulehelt.
  • Terviseamet võtab sinuga ühendust esimesel võimalusel, et kindlaks teha, mis on sinu haigestumise asjaolud. Vaata küsimusi, mida ametnik sulle esitab - kui võimalik, mõtle need juba enne Terviseameti kõne läbi.
  • Kui kasutad HOIA rakendust, märgi enda haigestumine ka äpis.
  • Haigena pead eneseisolatsioonis olema vähemat kümme päeva alates sümptomite ilmnemisest. 10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.
  • Tervenemise üle otsustab arst - üldjuhul tunnistatakse sind terveks, kui palavikku ei ole olnud vähemalt 72 tundi ning ägedad viirusnähud on taandunud.

Kui koroonatesti tulemus on positiivne, aga haigusnähte pole:

  • Püsi kodus. Väldi kontakte teiste inimestega ning järgi käte- ja hingamisteede hügieeni.
  • Kui haigusnähte ei ilmne, lõppeb isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni lõpetab arst.
  • Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.