Dr Marge Kütt: antigeeni kiirtestide kasutamine kodus ja töökohas

Antigeeni kiirtestid on tulnud kasutusse ja nendega on seotud suured ootused. Ootused puudutavad testimise kiirust, odavust ja kõigile kättesaadavust. Oluline on, et kiirtestid oleksid meile abiks nakkuse leviku piiramisel ning ei tekitaks pahaaimamatutes kätes lisaohtu nakkuse levikuks.

Autor: Marge Kütt, Põhja-Eesti Regionaalhaigla laboratooriumi juhataja, ülemarst
 
Millal antigeeni kiirtesti kasutada – tervena või haigena?

Kiirtestid on mõeldud haigustunnustega inimeste selekteerimiseks eesmärgiga eristada, kas haigustunnused on seotud SARS-CoV-2 infektsiooniga või mõne muu ülemiste hingamisteede nakkusega. Test on kõige tundlikum värske nakkuse tuvastamisel, see tähendab 1-3 päeva enne haigustunnuste teket ja esimesel 5-7 haiguspäeval.
Kasutajate ootus aga on kinnitada haigustunnusteta inimese negatiivsust COVID-19 suhtes.
Siin on vastuolu ootuste ja testi tegeliku tundlikkuse vahel.
Põhiliseks ohuks on, et nakatumise järgselt on kiirtesti tulemus veel negatiivne, kuid tegelikult on inimene juba nakkusohtlik ja see nakkusohtlikkus suureneb ajas. Kuid seda ohtu saab vähendada, kui testida ennast kiirtestiga teatavate ajavahemike järel regulaarselt. Regulaarne testimine näiteks töötajate grupis aitab kindlasti kaasa ohutu töökeskkonna tagamisele.
Haigustunnuste olemasolul oleks kõige kindlam valik siiski perearsti poole pöörduda ja teha PCR test.
 
Millist antigeeni kiirtesti valida – kas kõik pakutavad testid on samaväärsed?
Antigeeni kiirteste on epideemia ajal toonud turule väga paljud tootjad korraga väga lühikese aja jooksul, mistõttu pole võimalik olnud nende põhjalik eelnev hindamine selliste kriteeriumite alusel nagu tavaolukorras. Seetõttu on saadaolevate testide kvaliteet ja diagnoosimisvõimekus erinev.
Terviseameti kodulehelt on kättesaadav nimekiri Euroopa Liidu liikmesriikide poolt tunnustatud kiirtestidest ja sellesse nimekirja kuuluvaid teste soovitaks valida.
https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/…
 
Millist proovimaterjali eelistada – mugavamat või ebamugavamat proovivõttu?

Proovimaterjali valimisel on erinevad kriteeriumid – kas valiku kriteerium on mugavus ja lihtsus või diagnoosimistäpsus.
SARS-CoV2 viirus paljuneb ninaneelus ja seetõttu on ninaneelu kaabe kõige usaldusväärsem materjal, kuigi tema võtmine on ebamugav ja tehniliselt keerukam. Enne esmakordset proovivõttu võik rahulikult tutvuda proovivõtu juhistega kas Terviseameti kodulehel https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/… (Lisa 1) või muudest allikatest.
Süljeproov või kurguloputusvedelik on oluliselt mugavam, aga tuleb arvestada, et valenegatiivse tulemuse saamise võimalus on oluliselt suurem.
Kindlasti tuleb lugeda pakendi infolehelt, millist proovimaterjali testi tootja kasutada lubab ja seda järgida.
 
Proovivõtt - kuidas tagada kõrvalseisjate ohutus ja mida silmas pidada?
Kiirtestide kasutamisel tuleb meeles pidada samu ohutusnõudeid proovivõtul ja testide tegemisel nagu PCR testimisel, uurime ju ennast sama haigustekitaja suhtes. Alati tuleb arvestada võimalusega, et saame positiivse tulemuse. Kindlasti tuleb meeles pidada, et me tahtmatult ei nakataks kõrvalseisjaid.
Proovivõtuks tuleb leida koht, kus ei viibiks teisi inimesi. Proovivõtul võime paisata õhku nakkustekitajaid.
Kui võtame proovi teiselt inimeselt, siis kanname kindlasti maski.
Kui võtame proovi pulgaga, siis võtame pulga pakendist välja vahetult enne proovivõttu ja hoidume, et pulga ots ei puutuks ainult proovivõtukohta.
Käte ja pindade desinfitseerimine proovivõtu järgselt on väga oluline.
 
Mida testi tegemisel silmas pidada?
Testi teostamisel tuleb samuti vältida nakkuse levitamist. Valime testi tegemiseks hästi puhastatava pinna, söömiseks kasutatav lauda tuleks võimalusel vältida.
Testi tegemise eelselt ja eriti järgselt tuleb pinda korralikult puhastada ja desinfitseerida. Seda ka juhul, kui testi tulemus oli negatiivne.
Vaadake üle testi pakend, see ei tohi olla katkine.
Lugege kindlasti läbi pakendis olev tootja juhis. Jätke meelde, millise ajavahemiku jooksul tuleb testi tulemust hinnata, hilinenult loetud tulemus võib osutuda valeks.
Pange endale käepäraselt valmis testimiseks vajalikud vahendid, aja mõõtmiseks mõeldud seade ja desinfitseerimisvahendid.
Kui testitakse rohkem kui ühte inimest, tuleks segiajamise vältimiseks testid märgistada.
Võtke test pakendist välja peale proovivõttu.
Fikseerige testi alustamise aeg.
Hinnake testi tulemust mitte hiljem, kui tootja juhendis soovitatud.
Tulemuse joon võib olla nõrgem kui kontrolljoon. Kui kahtlete tulemuses, tuleks testi võimalusel korrata.
Kasutatud test, proovivõtu vahendid ja desinfitseerimiseks kasutatud materjalid pakkige enne jäätmetesse viskamist nii, et nad ei satuks kõrvaliste isikute kätte.
 
Mida teha positiivse või kahtlase tulemuse saamisel?
Kahtlasi tulemusi võib kiirtesti tegemisel ette tulla. Kui te pole kindlad, kas tulemus on positiivne või negatiivne, siis tuleks pigem lugeda tulemus positiivseks ja käituda sellele vastavalt.
Kui teil puuduvad haigustunnused ja testi tulemus on kahtlane või positiivne, tuleks informeerida oma perearsti ja vastavalt tema soovitusele kas korrata testi PCR meetodil või jääda isolatsiooni.
Kui olete otsustanud mingil põhjusel arsti poole mitte pöörduda, siis oleks kahtlase tulemuse korral olukorra selgitamiseks vajalik korrata testi 12-24 tunni möödudes. Kui olete nakatunud, siis võiks test muutuda ajas kindlalt positiivseks. Kuid kindlam oleks korrata testi siiski teisel, eelistatult PCR meetodil.
 
Kiirtestide kasutamisel on kõige olulisem vastutustundlikkus

Kiirtestide regulaarne kasutamine aitab kaasa nakatunute varasemale avastamisele ja kiiremale isoleerimisele.
Ohutusnõuete eiramine proovivõtul ja testide teostamisel, samuti hooletu nakkusohtlike jäätmete käitlemine aga suurendab meie kõigi ohtu nakatuda.
Kõige rohkem toovad kiirtestid meile kasu siis, kui suudame neid kasutada vastutustundlikult ja kaaskodanike suhtes hoolivalt.
Marge Kütt räägib kiirtestide kasutamisest lähemalt ka 9. juunil toimuval veebiseminaril.

Artikkel on ilmunud 05.05.21 Med24.ee portaalis: https://www.med24.ee/uudised/marge-k%C3%BCtt-antigeeni-kiirtestide-kasu…