Eesti Ekspress: Tuntud ettevõtja koroonast paranemise edulugu

Kiirabi viis COVIDisse nakatunud ettevõtja Aldo Vinkeli (61) tõsiste hingamisraskuste tõttu haiglasse. Tema elu rippus juuksekarva otsas. Siis aga hakkasid sajad inimesed mehe pärast palvetama. Tulemus üllatas ka arste.


25.märtsi õhtul tutvustavad Põhja-Eesti Regionaalhaigla meedikud ETV saates „Ringvaade“ moodsat meditsiiniaparaati – kunstkopsu. Ühe toru kaudu pumbatakse patsiendi vereringest välja hapnikuvaest tumedat verd, teisega liigub kunstlikult hapnikuga rikastatud hele veri patsiendi organismi tagasi.

Jutu kestel leiab kaamera nagu muuseas patsiendi, kes lebab voodis torude, kanüülide ja juhtmete küljes ning üritab parasjagu einestada. „Tema on kõige kergemas seisundis haige meil osakonnas,“ esitleb arst anonüümseks jäänud meest, lisades, et haigus röövib inimeselt jõu. Ka kõige lihtsam toiming, näiteks söömine, võib osutuda väsitavaks.

Haiglas läheb kiiresti hullemaks
Tuntud mööblitööstur (Softrendi looja), kinnisvaraärimees ja kunagise partei Eesti Kristlikud Demokraadid esimees Aldo Vinkel (61) on mõni nädal varem saabunud ärireisilt Helsingist. Koju jõudes kurdab ta abikaasa Annelile, et seekord oli eriti väsitav reis. Järgmisel päeval tõuseb palavik, ilmneb suur nõrkus.

Seni on COVID-19 perest mööda läinud. Aldo ja Anneli elavad tervislikult, krõbistavad vitamiine, teevad trenni. Mees ei ole suhtunud haigusse üleolevalt, aga suhtub tõrjuvalt üleriigilisse paanikasse. „Teadsin, et haigus on tõsine, kuid ei arvanud, et see võib olla nii tõsine.“

Nakatunuid tuleb iga päev juurde sadades. Isegi Eesti teises otsas on COVIDi testimisel pikad järjekorrad. Aldo muretseb, et ta on haigena ohtlik naisele, neljale lapsele ja kaheksale lapselapsele, kes vanavanematel sageli külas käivad. Lõpuks saab test tehtud, see on positiivne. Peagi selgub, et viirus on kätte saanud ka Anneli.

Mõlemad põevad nädal aega kodus. Aldol läheb järjest halvemaks. Kuni hingeldamine muutub väljakannatamatuks ja tuleb kutsuda kiirabi.

Naistepäeva hilisõhtul saabub Aldo COVID-19 pneumoonia ja ägeda hingamispuudulikkusega Mustamäe haiglasse. Hapniku osarõhk on eluohtlikult madal, kopsudest 75 protsenti kahjustatud, märgib arst. Aldo huuled ja sõrmed on sinised, ta suudab rääkida vaid paari sõna kaupa ja hingeldab 40 korda minutis. Mees saab lisahapnikku ja paigutatakse ühte kolmest koroonahaigete nn tavaosakonnast.

Haiglas läheb Aldo seisund kiiresti veel hullemaks. Hingamisraskused süvenevad, palavik püsib ja mehel diagnoositakse ka õhkrind – suure hingeldamisega on ta oma kopse vigastanud. Koroonaviirusest tingitud kopsukahjustus tihtipeale niimoodi väljendubki – kopsud lihtsalt rebenevad või hakkavad verd jooksma.

Aldo viiakse kiiresti intensiivravi osakonda ning pannakse narkoosi all juhitavale hingamisele. Anneli kuuleb meedikutelt, et on põhjust tänulik olla: kõik intensiivravisse ei mahugi. „Näete ju ise, milline olukord Eestis valitseb!“

Intensiivravi osakonna arst Eve Härma ütleb, et tema osakonda jõuavad patsiendid siis, kui patsient on väsinud hingamast, sest see on tema jaoks kohutavalt suur töö. „On näha, kuidas haiged pingutavad sõna otseses mõttes elu eest, et mitte siia sattuda. Koroonapatsientidel on eelaimus, et kes aparaadi alla lähevad, sealt enam tagasi ei tule. Kahjuks peab nentima, et sisetunne neid sageli ei peta.“

Dr Härma teab, et narkoos ja mehaanilisele hingamisele viimine võib mõnikord „kogu kaardimaja kokku kukutada“: patsiendi organism on kõik reservid ammendanud ja isegi eluks vajalike funktsioonide säilitamine, nagu normaalne vererõhk, südametöö, uriini eritumine, osutub raskeks. Pealegi teeb koroonaviirusest põhjustatud kopsukahjustus ja organismi hapnikupuudus oma töö mitte ainult kopsudega, vaid ka enamiku teiste elunditega.

Avastatakse, et Aldo kopsudes ei ole ainult viirus, vaid ka bakteriaalne infektsioon, mis lööb mehe põletikunäitajad lakke.

„Tavapärasteks ravivõteteks koroona-intensiivravipatsientide puhul on kujunenud sügav narkoos, intubatsioon, mehaaniline ventilatsioon ja kõhuli keeramine. Nii plaanisime teha ka Aldoga, kuid tagasilöögi andis see, et pärast intubatsiooni ja mehaanilise ventilatsiooni rakendamist ei hakanud hapnikutase veres ootuspäraselt tõusma, vaid hoopis langema. See on küllaltki õudne olukord, sest ei jäta arstile eriti palju mänguruumi: patsient on narkoosis, temalt on võetud ravimitega võime ise hingata ja mingilgi määral organismi hapnikuga varustada, tal on toru hingamisteedes, kuhu läheb maksimaalse hapnikukontsentratsiooniga gaasisegu – kõik peaks nagu toimima, aga ei toimi, sest andurid näitavad, et hapnikusisaldus veres muudkui väheneb,“ kirjeldab dr Härma.

Usklikud panevad oma võrgustiku tööle

Aldo ja Anneli on usklikud inimesed, Nõmme baptistikoguduse liikmed. Raskuste puhul kristlased palvetavad.

Ärevad uudised haiglast panevad usklike süsteemi tööle.

Teisipäeva varahommikuti kogunevad Nõmme baptistikogudusse palvetama mehed. Neljapäeviti on samas paigas koos naised – ka nemad palvetavad. Koroona ajal palvetatakse Zoomi vahendusel. Kriisisõnum levib inimeste ja meililistide kaudu kulutulena üle Eesti koguduste. Sajad kristlased palvetavad Aldo eest Eestis, aga ka Soomes, Peterburis, isegi Fääri saartel ja Ameerikas.

Moodustub mitu palveketti: katkematut palvetamise ahelat, kus palvetatakse kordamööda ja järjepanu. Alguses kolm ööpäeva järjest, hiljem pikeneb kett veel mitme päeva võrra. „Palvetasime ööpäevad läbi. Palveketis osalesid ka emad, kellel niigi unevõlg väikeste beebide kõrvalt. Ise tõusin paaril-kolmel korral keset ööd üles ja võtsin aja, et olla tund aega keskendunult palves. Ma arvan, et Jumal aitas meid, et jaksasime üldse nii palvetada,“ ütleb Nõmme koguduse naiste osaduse juht ­Margret Nikker.

Koguduse pastor Veikko Võsu räägib, et palveketid ei ole väga sagedased, kuid tekivad kriitilistel hetkedel spontaanselt: näiteks siis, kui sünnib sügavalt enneaegne beebi. Kunagi palvetati intensiivselt siis, kui Interrinde esindajad mässasid Toompeal. Nüüd siis on ajendiks tuntud koguduseliikme võitlus haiglas elu eest.

„Palve on pöördumine Jumala poole. Me lähme alanduses tema ette, kes on kõige vägevam, ning palume tema käest loomulikku või üleloomulikku abi. Kusjuures ühtsus on siin oluline võtmesõna,“ selgitab Võsu. „Me ei ütle Jumalale, mida ta tegema peaks, vaid palume Aldo pärast, et Jumala tahe võiks sündida ja vaenlasele, kes tahaks Aldo maha võtta, ei jääks grammigi maad.“

Eri palvekettides osalevad kõik Aldo ja Anneli lapsed ja isegi lapselapsed. Üks neist, kes saab kohe kolmeaastaseks, helistab Annelile ja ütleb: „Vanaema, palu sina ka, et Jumal teeks vanaisa ikka korralikult terveks!“

Aldo tütar Karoliina ja tema sõbranna „võitlevad palvetega“ mitmel päeval järjest Mustamäe haigla juures. „Hirm oli alguses suur, kõik stsenaariumid käisid peast läbi. Aga paljude inimeste palved andsid usku ja lootust,“ ütleb Karoliina.

Paremad uudi­sed ei lase end kaua oodata. Pärast nelja päeva intensiivravis ja laialdasi palveid teatab arst, et Aldo seisund on stabiliseerunud. Mees jääb 17 päevaks mehaanilisele hingamisele. Varsti tundub COVID juba seljatatud, kuid bakteriaalse infektsiooniga võitlemine veel jätkub.

„Mind leotati kõvasti läbi erinevate antibiootikumidega. Ma ise arvasin, et võiksin juba hakata koju tulema – ka arstid käisid palatis ja muudkui imestasid, et mu näitajad on nii head, justkui terve inimese omad. Öeldi: iga päev meil siin inimesed surevad, aga sellel tüübil on kõik nii hästi.“

Aldo kõrval sureb vähemalt kaks inimest. Arstid on umbusklikud ja varjavad häid uudiseid isegi Anneli eest, kartes olukorda ära sõnuda. „Nad ütlesid, et ei prognoosi midagi, ei luba midagi. Et see on nii ettearvamatu haigus: läheb millimeetri paremaks, aga järgmisena kõik halvaks,“ räägib Anneli.

Juhuslikult „Ringvaate“ operaatori kaadrisse jäämine saab esimeseks kinnituseks kodustele, et isal läheb tõepoolest palju paremini. Ehkki tal on siis veel toru läbi kõri. Aldo ise teab juba nädal aega, et on kõige ladusamalt paranev patsient, sest arstid muust ei räägigi, kuid Annelile ei ole seda haiglast keegi veel selliselt serveerida julgenud.

Imeline tervenemine?

Kokku on Aldo haiglas viis nädalat, sellest kaheksateist päeva intensiivravis. Paari nädala võrra pikeneb tema haiglas viibimine haiglabakteri tõttu, see allub ravile visalt. Kui Aldo intensiivravist lõpuks COVIDi osakonda tagasi tuuakse, kuuleb Anneli haiglast, et tavaliselt neil seal „niipidi liikumisi ei ole“.

Annelil möödub haigus kergemalt. Kui ta võtab paratsetamooli ja kasutab alternatiivravina eetrit – nuusutab seda suu ja nina kaudu –, kaovad köha ja teised sümptomid kiiresti.

Aldo kaotab haiglas kehakaalust 15 kilo. Koju jõudes on seisus, kus mõnesaja meetri jalutamine tundub tohutult väsitav. Kuu aega hiljem sõidab mees juba rattaga mitu kilomeetrit. Aldo ütleb, et koges haiguse keskel meeleparandust. „Me teenime elavat Jumalat. Kui tema lapsed on ühel meelel, siis tal on hea meel imesid teha, see ei ole talle mingi probleem. Juhtunu raputas läbi nii minu pere, meie koguduse kui veel inimesi palju laiemalt.“

Ka Anneli tunnistab, et tundis kriitilistel hetkedel palvetades üleloomuliku rahu.

„Nägin Aldot nüüd koguduses. Nii reibas! Kui ei teaks, siis ei oskaks arvatagi, et ta on hiljuti surmasuust välja tulnud,“ ütleb Margret Nikker.

Imeks peavad Aldoga juhtunut ka arstid. „Peame paranemist intensiivraviosakonnas väga suureks imeks,“ tunnistab dr Härma. „Suremus on siin koroonahaigete hulgas ülisuur, lausa ligi 50 protsenti, mis ületab mitmekordselt tavapärase intensiivravi suremuse. Praktiliselt pooled patsientidest, kes meie juurde jõuavad, surevad. Seetõttu peame me edulooks iga ellujäänud haiget, kes meie juurest tagasi tavaosakonda läheb.“

Doktor lisab, et ka paljud ellujäänutest ei parane täielikult. Koroonaviiruse tüsistustena jäävad kopsuprobleemid ja närvikahjustused, raskematel juhtudel trombemboolilised ja hemorraagilised tüsistused, jäsemete ja soolestiku verevarustushäired või koguni ajuverejooksud.

„Paranemine ei sõltu tihtipeale meist, intensiivravimeedikutest,“ jätkab dr Härma. „Meie anname inimesele lihtsalt võimaluse paraneda, toetades eri organite tööd, samal ajal kui inimese organism võitleb viirusega. Aldo õnneks kasutas seda võimalust hästi, kuid arvan, et nii tõsise põletiku läbi teinud kopse tuleb veel tükk aega „poputada“, enne kui nad endisel tasemel tööle hakkavad.“

Aldo sai „korralikult terveks“, täpselt nagu tema lapselaps soovis.

 

Artikkel on ilmunud Eesti Ekspressis: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/93327413/tuntud-ettevotja-koroonast-paranemise-edulugu-arste-toetasid-sajad-palvetajad