ETV "Ringvaates": Regionaalhaigla koroonaosakonnas on praegu kasutuses kõik kehavälise vereringe seadmed

Kõige raskemas seisus koroonahaigete ravis on kasutusel ka kehavälise vereringe süsteem ehk ECMO seade. Põhja-Eesti regionaalhaiglas on kõik kolm olemasolevat masinat praegu hõivatud.

PERH-i juht Agris Peedu ütles "Ringvaates", et koroonavälisel ajal on ECMO masinat olnud vaja kasutada umbes ühel patsiendil kuus. Praegu on seda aga oluliselt rohkem tarvis kasutada.

Peedu selgitas, et see masin on intensiivravis olevale patsiendile, kellel kopsukahjustus või südamepuudulikkus, viimane päästerõngas.

Peedu sõnul on olnud nii tavaolukorras kui ka koroonaajal olnud juhtumeid, kus ECMO aparaat päästab elu, aga ka neid, kus masinast abi ei ole.

See masin võetakse kasutusele siiski patsientide puhul, kellel täheldatakse paranemislootust.

Peedu rääkis, et kui praegu on PERH-il kolm ECMO masinat, siis aprilli algusest saab haigla veel kolm juurde. Seni loodab Peedu vajaduse korral saada masina laenuks Tartu ülikooli kliinikumilt.

PERH-i intensiivraviosakonna vanemarst Severin Puss kirjeldas ECMO masina põhimõtet: "Kuna nende patsientide põhiprobleem viletsate kopsude tõttu on hapniku omastamise häire, siis nende veres on eluohtlikult madal hapnikutase. Me juhime kehast suurte veresoonte kaudu selle hapnikuvaese, tumeda vere välja, pumpame selle vooliku kaudu läbi kunstkopsu. Läbi kunstkopsu juhime samal ajal ka hapnikku ja hapnikuga küllastunud veri muutub heledaks ja sellise helepunase hapnikurikka vere pumpame patsiendi kehasse tagasi."

"Tavalist hingamisaparaati me saame kasutada juhul, kui kopsudes on mingi funktsioon veel alles. Kui kopsud on nii haiged, et nad ka enam, vaatamata sellele, et hingamisaparaadiga me neid ventileerime, gaase ei vaheta, siis muud meetodit olemas ei ole, et neid patsiente päästa," lisas ta.

Pussi sõnul ei täida kunstkops oma ülesannet lõputult. Ta selgitas, et kui veri juhtida masina abil kehast väljapoole, siis kipub see hüübima. Selle vastu aga kasutatakse verd vedeldavaid ravimeid. Kõigi patsientide puhul neid ravimeid kasutada ei saa ning siis tekivad kunstkopsu väikesed trombid. "Ühel hetkel ka kunstkops ei täida oma funktsiooni ja siis tuleb meil süsteem ära vahetada," lisas ta.

Puudus on intensiivraviõdedest

Peedu rääkis, et õdede puuduse probleem on kõigis haiglates üldine, kuid koroonaajal on see veel suurem. Kõige enam oleks juurde vaja intensiivraviõdesid. Ka ECMO-patsiendi juures peaks tavaolukorras olema kaks intensiivraviõde, kuid praegu on kahe patsiendi peale üks õde.

Peedu selgitas, et kutse peale saab haigla juurde ennekõike hooldajaid ja abiõdesid, näiteks neljapäeval saabus PERH-i appi seitse kaitseväe parameedikut.

"Aga seda luksust, et intensiivraviõdesid leiaks praegu juurde, meil kindlasti ei ole. Sellepärast ongi kahe ECMO-patsiendi peale üks õde, mis ei ole õige standard, aga see on olukord, kus oleme," tõdes ta.

Peedu tunnistas, et intensiivraviõdesid ei ole kiirkorras kuskilt leida ning neid ei saa ka mõne kuuga välja õpetada.

Toimetaja: Merili Nael, Heleri All

 

Artikkel on ilmunud 25.03.21 ERR-i uudisteportaalis: https://www.err.ee/1608154939/perh-i-koroonaosakonnas-on-praegu-kasutus…