Intensiivraviarst Hans-Erik Ehrlich Eesti Päevalehele: puhkame siis, kui kriis on läbi

Intensiivraviarst eesliinilt: puhkame siis, kui kriis on läbi

Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivraviarst dr Hans-Erik Ehrlich tõdeb, et praegu pole olukord veel kurnav. Ühtlasi viitab ta oma Itaalia kolleegidele, kes on öelnud, et enne tormi oligi vaikus.

Kui tihti käib teie peast läbi hirm, et võite tööl saada COVID-19 nakkuse?

Võimalusega, et võin töölt nakkuse saada, peab arvestama. Ka kõige parema varustusega ei ole nakkus välistatud, näiteks pääseb läbi FFP3 maski 1% õhus lendlevaid osakesi. Oleme haigete käsitluse juures võtnud kasutusele lisaabinõud, et vähendada nakkuse saamise riski. Õnneks jätkub veel ka kaitsevahendeid.

Kas teil on peast läbi käinud ka kahtlus, et olete töölt koju või kodust tööle minnes juba nakatunud?

Selliseid mõtteid on küll. Nagu teisedki, olen proovinud viia kontakti inimestega minimaalseks, kuid intensiivravi on personalimahukas ja tööl on inimkontakte palju. Suurim mure pole mitte enda, vaid oma perekonna nakatamise pärast. Puhastan käsi tihedamini ja haigete juures olles jälgin hoolikalt kaitsevahendite kasutamist. Pidevalt jälgin ka enda tervist: kas on võimalikke haiguse sümptomeid? Seni õnneks mitte.

Milles mõõta seda, kui pingeline aeg on praegu koroonaviirusega eesliinil võideldes? Kohvitassides? Patsientides? Kui tihti te jõuate hinge tõmmata?

Viimased valved on tõesti olnud keskmisest raskemad.

COVID-19 haigetega on palju rohkem tööd. Esmalt on vaja planeerida tegevus ette, et vältida lisavahendite isolatsioonipalatisse toomist ja kaitsevahendite kulutamist. Tavaliselt saabuvad haiged intensiivraviosakonda juba üliraskes seisundis ning nad on vaja kohe viia narkoosi ja kunstlikule hingamisele. Seejärel asetame veresoontesse kanüülid, alustame ja jälgime ravi, kõik toimub isolatsioonipalatis ja kaitseriietuses, millega mõne tunni jooksul hakkab päris palav. Lõppu jääb paberitöö puhastes tingimustes ja ravi korrigeerimine vastavalt tulemusele.

Eelmises valves pidin vastu võtma neli üliraskes seisundis haiget, kellest kahe haiguse põhjustas COVID-19. Lõunapausi tegin õhtul kella 18 ajal, kuid tassi kohvi sain siiski enne paberitöö kõrvalt juua. Intensiivraviarstid joovad üldiselt palju kohvi. Koormuse tõusu tõttu on pigem kohvitasse vähem.

Mitmetunnised on teie tööpäevad?

Valved on 24-tunnised, pärast seda vahetab mind välja järgmine intensiivraviarst. Seni ei ole lisavalveid pakutud, kuid oleme valmis, et haigete arvu suurenedes tuleb valveid sagedamini teha.

Kujutan ette, et praegune aeg on tervishoiutöötajale nagu must auk: igasugune energia kaob, koju jõutakse rampväsinuna. Kas on nii? Kas teie elus on olnud mõni muu kogemus, millega võiks praegust aega võrrelda?

Praegu veel, kus saame tavapäraste ressurssidega hakkama, ei ole olukord väga kurnav. Seda on ka Itaalia kolleegid kirjutanud: enne tormi oli tähenduslik vaikus. Oleme praegu võitluseks motiveeritud, energiat on isegi rohkem. Tutvume kirjandusega ja valmistume haigete tulvaga hakkama saama, kirjandusse tuleb iga päev haiguse ja selle ravi kohta palju uusi teadmisi.

Kui kaua te jaksate sellise pingega veel jätkata? Kas sooviksite pikemalt puhata näiteks kuu pärast? Kahe pärast? Lihtsalt käega lüüa?

Intensiivraviarstid on harjunud töötama suure koormusega ja on valmis tegema lisatunde. Puhkame siis, kui kriis on läbi.

Kui viirusepuhang peaks minema Harjumaal sama teravaks kui Saaremaal, siis kas on olemas inimene, kes saaks teid vajaduse korral tööl asendada?

Regionaalhaiglal on olemas kriisiplaan, mille järgi saame vajaduse korral oluliselt suurendada voodikohtade arvu. Hingamisaparaate meil jätkub, kuid intensiivravipersonal töötab juba praegu optimeeritud töökoormusega: korraga üks arst kuni kümne haige kohta ja üks õde kahe haige kohta. Kohtade arvu suurendamise korral on küsimus, kust inimesi juurde võtta ja kes haigestunud kolleege asendama hakkab. Osaliselt saame ise suurendada töötundide hulka ja koormust ehk haigete hulka arsti kohta. Seejärel saab tuua juurde personali, näiteks anestesiolooge, kes tavaliselt töötavad operatsioonitoas. Saab ka residentidele rohkem ülesandeid anda ja osa tööülesandeid teiste erialade arstidele jagada. Teatud reservid on seega olemas.

Mida saaksid inimesed teha, et koroonaga võitlevatel tervishoiutöötajatel oleks kergem? Mida saaks teha riik?

Pean kordama kolleegide juba öeldut: püsige kodus ja terved. Meil on raske, kui korraga tuleb ravida suurt hulka kriitilises seisundis haigeid, kuid veel raskem, kui keegi kohtade puuduse tõttu ravimata jääb. Loodame, et sellist olukorda ei teki.

Riik on minu hinnangul reageerinud kriisile adekvaatselt ja tervishoiusüsteemi toetavalt.

 

Loe artiklit siit.

Allikas: Eesti Päevaleht