Intensiivraviarst Martin Kütimets Eesti Päevalehele: meedikud põevad koroonaviirust teistest rängemini    

Praegune kriis on näide stsenaariumist, milleks ei ole võimalik täielikult valmistuda, ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla intensiivraviarst Martin Kütimets.

Teiste vaprate meditsiinikangelastega koroonaviiruse vastu võitleva Martin Kütimetsa (35) valvepäevad algavad nii: esmalt tuleb ette võtta ringkäik osakonnas, mille käigus vaadatakse kõikide sel päeval tööl olevate arstidega koos üle ravil olevate haigete seisundi muutused, arutatakse ja planeeritakse selle päeva ravi ning mõeldakse läbi lähipäevade ravi ja uuringute plaan. Edasi jagatakse patsiendid arstide vahel: igal arstil on haiged, kellesse ta süveneb, teeb põhjaliku kliinilise läbivaatuse, otsustab ravi ja uuringute täpsed üksikasjad ning dokumenteerib progressi. Muu hulgas on valvearsti ülesanne anda infot patsiendi sugulastele, nõustada telefoni teel teiste haiglate raviarste ja otsustada, millal tuleb patsient intensiivravi kõrgemasse etappi üle tuua.

PERH-i intensiivravi osakonnas sammub töö koroonakriisi ajal edasi tavapärase ja sisseharjutatud rütmi järgi. Arstid teevad tööd valvegraafiku alusel, nende päevad jagunevad 24-tunnisteks valveteks ja vabadeks päevadeks. Praeguse haigete hulga juures on haigla suutnud tagada ravi töögraafikuid muutmata, tööpäevad on lihtsalt pingelisemad. Ent välistada ei saa ka vajadust graafikuid tihedamaks muuta. See võib tulla siis, kui osa töötajaid haigestub või haigete hulk ületab kriitilise piiri.

Kütimets tunnistab, et viimastel nädalatel on haigla pidanud palju mõtlema sellele, kuidas ennast ja osakonna õdesid kõige tõhusamalt kaitsta, nii et selle tulemusena ei kannataks patsientide ravi kvaliteet. „Õed ja hooldustöötajad on praegu meie tervishoiusüsteemi kõige kallim vara,” sõnab ta. See tähendab, et läbi tuleb mõelda kõikide raviprotseduuride võimalikud riskid ja milline oleks kõige parem viis seda ohutult teha ning minimeerida ebavajalikku viibimist infektsioonipatsiendi vahetus läheduses.

Arstide risk on kõrgem
Paratamatult tuleb intensiivravi osakonnas ette olukordi, mis puudutavad rohkem ja mida on ka kogenud meditsiinitöötajal raskem seedida. Kütimetsa jaoks on senise koroonavõitluse raskeim hetk olnud see, mil ta pidi varem terve noore mehe viima juhitavale hingamisele ja abikaasat sellest teavitama.

Intensiiviarstide töö on kahtlemata pingeline, eriti nüüd. „Samas intensiivraviarsti töö ongi oma olemuselt pingeline ja ohtlike infektsioonidega puutusime iga päev kokku ka enne koroonaviiruse pandeemiat,” tõdeb Kütimets. Pinge maandamiseks ta otseselt midagi ette võtnud ei ole, aga usub, et ilmselt on ajaga välja kujunenud mingid alateadlikud kaitsemehhanismid, mis aitavad raske aja üle elada.

Viirusega nakatumise ees Kütimets otsest surmahirmu ei tunne, ent risk tervisele on alati olemas. „Mujal maailmas, eriti riikides, kus on isikukaitsevahendite nappus, on nähtud, et tervishoiutöötajatest haigestuvad nooremad. Nad põevad haigust raskemalt kui üldpopulatsioon. Seda seostatakse suure viirusosakeste hulgaga, mis satub ebapiisavalt kaitstud tervishoiutöötaja organismi. Kui tavainimene võib puutuda COVID-i haigega kokku vaid põgusalt, siis meie teostame suure viiruskoormusega protseduure ja viibime pikalt väga ägedas faasis patsientide läheduses,” selgitab arst.

Oma lähedaste hoidmiseks jälgib Kütimets isolatsiooni reegleid nii, nagu mõistlikud inimesed ikka. Vahest isegi pedantsemalt kui enamik, kuna on lähedalt näinud seda haigust kõige raskemalt põdevaid noori inimesi. Arst ütleb, et hoolimata ettevaatusabinõudest on tal keskmisest kõrgem risk haigust edasi kanda, mistõttu hoiab ta kodus abikaasaga distantsi ja suhtleb teiste sugulastega ainult telefoni teel.

Ravim võib tekitada kahju
COVID-19 on täiesti uus haigus. „Kogemus, millised ravivõtted on nende haigete puhul efektiivsed, millised teevad pigem kahju ja mis on kasutud, tekib nullist iga päevaga. Kuna tegemist on haigusega, millel teadaolevat spetsiifiline ravi puudub, on maailmas tekkinud hulgaliselt spekulatsioone ravivõtete kohta, mida katsetada,” sõnab arst. Kütimetsa sõnul on praegu oluline säilitada kaine mõistus ja hoida meeles, et kõigil ravimitel on kõrvaltoimed. Kindlalt tõestamata efektiga ravimiga võib teha rohkem kahju kui kasu.

„Praegune kriis on näide stsenaariumist, milleks ei ole võimalik täielikult valmistuda,” ütleb ta. „Järgmine ohusituatsioon võib olla juba täiesti teisest valdkonnast ja täiesti erinäoline. Selles olukorras on vaja, et meie juhid oleksid võimelised tegema kiireid ja hästi informeeritud ning võimalik, et suure mõjuga ja üldsuse hulgas ebapopulaarseid otsuseid, et rahvas neid usaldaks ja korraldusi täidaks. Oluline on ka kõiki suure mõjuga otsuseid kõigile inimestele piisavalt selgelt edastada. Kui hästi see meil ja mujal maailmas õnnestunud on, võib igaüks ise otsustada.”

 

Artikkel on ilmunud 3. aprillil Eesti Päevalehes.