Kiirabikeskuse juhataja Arkadi Popov: „Valmistume COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks.“

Millised on olulisemad ettevalmistused, mida Regionaalhaigla praegu teeb? 

Kõigepealt valmistume COVID-19 patsientide vastuvõtmiseks, mis hõlmab erinevaid aspekte:

  • COVID-19 patsientide liikumise teekonnad EMO-s. EMO patsientide parklasse on püsitatud triaaži- ja ravitelk, kus toimub patsientide jagamine vastavalt murele, esmane ülevaatus, vajadusel analüüside võtmine ja arstlik vastuvõtt. Ambulatoorset ravi vajavaid patsiente nõustatakse, raskemad patsiendid aga saavad edasist ravi statsionaaris – sõltuvalt nende seisundi raskusest kas Regionaalhaiglas või Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliinikus. Läbi on mõeldud ka logistika kiirabiga saabuvate COVID-19 kahtlusega patsientidele.
  • Haigla piirab plaanilist ja ambulatoorset tööd personali ja voodifondi ressursside vabastamiseks ning ka selleks, et minimeerida ravil olevate patsientide nakatumisriski.
  • Haigla täiendab oma isikukaitsevahendite varu selleks, et tagada efektiivne kaitse personalile.
  • Haigla personal saab täiendavaid instruktsioone isikukaitsevahendite kasutamise osas. 

Kuidas on kiirabikeskuse töö praegu mõjutatud eriolukorrast? 

Regionaalhaigla kiirabikeskuses töötab alates 13.03.2020 operatiivstaap, mille roll on optimeerida juhtimisprotsessi kriisiolukorras. Meie kiirabi teeninduspiirkonnas on organiseeritud mobiilne COVID-19 testide võtmine, milleks on kokku pandud kaks lisabrigaadi. Kõik kiirabibrigaadid on varustatud COVID-19 testide võtmiseks vajaliku varustusega. Oleme valmis täiendavate lisabrigaadide komplekteerimiseks. Väikesaartele, kus töötavad meie esmase abi brigaadid, saadame täiendavad ravimite varud (nt antibiootikumid jm). Pidevalt monitoorime epidemioloogilist olukorda väikesaartel ja Hiiumaal ning töötame tihedas koostöös Terviseameti kriisistaabiga.

Mida teete oma kolleegide tervise hoidmiseks?

Kõik meie keskuse töötajad on saanud väljaõppe isikukaitsevahendite kasutamise osas. Momendil on meie vahendite varud piisavad. Lisaks kaardistame personali reisianamneesi ja haigestumist selleks, et vältida personali nakatumist ning vajadusel isoleerida neid, kes muutuvad potentsiaalselt nakkusohtlikeks.

Milline on koostöö üle Eesti teiste haiglate ja kiirabidega?

Regionaalhaigla kiirabikeskuse katastroofimeditsiini osakond ja Eesti päästemeeskonna meditsiinirühm koostöös Päästeameti Kose logistikakeskusega on varustanud päästelkidega Kuressaare haiglat, kus on plaanis rakendada COVID-19 haigete ambulatoorne vastuvõtt. Päästetelgid on suunatud lisaks ka Ida-Virumaa keskhaiglasse ja Rakvere haiglasse. Meie reanimobiilibrigaadid on valmis tulema appi Kuressaare haigla kolleegidele juhul, kui raskes seisundis Saaremaa patsiendid peaksid vajama erakorralist üleviimist Regionaalhaiglasse intensiivraviks. Vajadusel kasutatakse selleks ka Politsei- ja Piirivalveameti lennusalga helikoptereid.

Meil on hea koostöö Lääne-Tallinna keskhaiglaga, mille kolleegidega me kohtume regulaarselt selleks, et läbi arutada patsientide liikumise logistikat. 

Millal tasub kiirabi kutsuda? Kuidas kiirabi eriolukorras tegutseb? 

Nagu me teame, siis COVID-19 nakkus võib kulgeda kergete haigusnähtudega – väike palavik, kuiv köha, kurguvalu, iiveldus. Sellisel juhul ei ole kiirabi kutsumine vajalik. Kõige tõhusam meede on eneseisoleerimine. Kui inimene tunneb, et tal ei jätku õhku või tekib suur nõrkus, siis tuleb kindlasti helistada hädaabinumbril 112 ja kutsuda kiirabi. COVID-19 testimine omab mõtet juhul, kui ilmnesid haigusnähud ning inimene kuulub riskigruppi: vanemaealised (>60 aastased) ja isikud, kellel on tõsised kaasuvad haigused (südame-veresoonkonnahaigused, kroonilised kopsuhaigused, immuunpuudulikkus, diabeet, onkoloogilised haigused) olenemata vanusest.

Meie patsiendid peavad olema valmis selleks, et kiirabibrigaadi reageerimine COVID-19 kahtlusega kiirabikutsetele erineb meie tavalisest taktikast. Selleks, et vähendada kiirabipersonali nakatumise riski ja optimeerida isikukaitsevahendite kasutamist, helistab kõigepealt kiirabibrigaadi juht kutsujale, selgitab välja olukorra sündmuskohal ning seejärel brigaad reageerib kas täiskoosseisus juhul, kui patsiendi seisund eeldab hospitaliseerimist, või osalises koosseisus juhul, kui patsient suurema tõenäosusega peaks jääma ambulatoorsele ravile koju.