Kopsuhaigus ja kaitsemask: miks, mida ja kuidas?

Maskide kohta ringleb palju valeinfot, ent just kroonilise kopsuhaigusega inimestel on vaja end viiruse eest eriti hoolikalt kaitsta. Samas on tõsi see, et maski esmakordsel kandmisel võivad psühholoogilise pinge ja ärevuse või vale kasutuse tõttu tekkida ebameeldivad aistingud. Seetõttu selgitab PERHi pulmonoloog dr Pille Mukk, mida peaks kopsuhaigustega inimesed arvestama maski valimisel, kandmisel ja ravi ajastamisel.

Kas kopsuhaiged (sh astma, KOK, kopsuvähk jms haigustega patsiendid) tohivad kanda maski?

Jah, krooniliste kopsuhaigustega patsiendid on kindlasti see grupp inimesi, kes peavad end nakatumise eest kaitsma, sest neil on ka haigestumise korral suurem risk tõsisemalt põdeda. Kroonilisele obstruktiivsele kopsuhaigusele on omane, et iga ägenemise, mis ongi reeglina tingitud erinevatest respiratoorsetest viirustest, ka koroonaviirustest, järel progresseerub haigus mõnevõrra. Patsient ei pruugi olla ägeda viiruse läbipõdemise järel enam samal füüsilise võimekuse tasemel, mis enne haigestumist. Samuti võib viiruse poolt vallandatud astmakontrolli halvenemine olla tõsine.

Kas on kopsuhaiguseid või kopsuhaiguse faase, mille puhul maski kandmine ei ole lubatud?

Selliseid haigusi, mis keelaksid maski kandmist, ei ole.

Kliiniliselt on tõendatud, et maski kandmine hapnikutaseme ohtliku languseni veres ei vii muidu normaalse vere hapniku osarõhu foonil.

Maski kandmine on igal juhul ebamugav kõigile, kes seda varem ei ole pidanud tegema. Meile võib ebamugav tunduda näiteks erinevate maskide mõnevõrra erinev lõhn. Samuti võib olla üsna harjumatu ja ebamugav see, et maskiga hingates on sissehingatav õhk veidi soojem ja see võib olla ka ebameeldiv. Mina ise tajun mõnikord, et mõne maski materjal koos veidi soojema õhuga ajab esialgu veidi iiveldama, kuid ma tean, et see ei ole mulle ohtlik.

Rääkides krooniliste kopsuhaigustega inimestest, aga ka näiteks südamepuudulikkuse patsientidest, ei saa alahinnata tunnet, mis tekib maski taga hingates ebamugavusest ja ärevusest. Kui tõesti ka vaid subjektiivne tekkiv õhupuudustunne on väga raske, siis tuleb mask ka ära võtta. Selliseid olukordi on siiski vähemuses ja üldise maskikandmise soovituse kontekstis on nemad erand, mis ei vähenda oodatavat efekti, mille saavutamiseks vastav soovitus on tehtud.

Siinkohal mõned soovitused inimestele, kes tajuvad maski kandes suurt ebamugavust:

• Proovige maski esmalt lühikest aega ja oma kodus, et ootamatult uues olukorras ei saaks ärevus võimaliku efekti pärast määravaks.

• Valige vajadusel mask, mis on veidi õhem. Jah, sellisel juhul võib olla maski kaitsevõime samuti nõrgem, kuid see on siiski olemas.

• Inhalaatoreid kasutavatel krooniliste kopsuhaigustega inimestel soovitatakse enne maski ettepanekut kasutada oma n-ö "hoopiipu".

Kui kopsuhaiguse tõttu on juba tegemist kroonilise hingamispuudulikkusega, kus patsiendil on ka tavaolukorras või liikuma hakates hapnikuvaegus veres, siis nende patsientide ravisse kuulub lisahapniku kasutamine ning sellisel juhul kasutatakse maski ninakanüüli peal.

Ära ei tohi ka unustada, et maski kandmise vajadus on siiski korraga üsna lühikest aega. Inimene läheb kauplusesse, sõidab ühistranspordis, on arsti vastuvõtul, käib mõnes ametiasutuses. Raske haigusega inimene töötab väiksema tõenäosusega teenindajana rahvarikkas kaupluses või hooldajana haiglas, kus võib olla vajadus mitu tundi järjest maski kanda.

Millise maski peaks valima kopsuhaige, eriti selline, kel sagedasti ka hooravimid kasutusel või kes rögistab või on hingamisraskustega?

Valik peaks olema kõigil siiski efektiivne mask. Mõnest soovitusest oli juba eespool juttu. Mittemeditsiinilised korduvkasutatavad adekvaatselt puhastatud maskid on samuti asjakohased.

Kui aga kodust väljas maskikandmise ajal tekib vajadus hooravimi kasutamisele, siis selle kasutamiseks muidugi mask hetkeks eemaldatakse. Samuti selleks, et hingamisteedest sekreeti välja köhida. Tüüpiliselt ei ole tee inimesed seda tihedalt koos seistes ja nii lühikese ajaga ei suurene oluliselt üldine risk endale ja ümbritsevatele. Köhimise etikett on asjakohane ka praegusel ajal.

Kui kaua tohib maski järjest kanda kopsuhaige?

Sellist ajapiiri eraldi kopsuhaigetele ei ole. Meelde tuleb meditsiinikirjandusest üks uuring astmapatsientidega, mis näitas ära, et jälgitud 4 tunni jooksul ei tekkinud probleeme.

Kuidas hooravimi vms inhalaatori kasutamiseks või röga pühkimiseks mask turvaliselt eemaldada ja kas sama maski tohib tagasi panna?

Hetkeks inhalaatori kasutamiseks saab maski eemaldada ning võib ka tagasi panna. Maski võiks eemaldada, võttes käega kinni kõrva taha minevast kummipaelast ning mitte katsuda maski sisepinda. Samuti kui mask pannakse korraks käest ära, siis näiteks lauale nii, et maski sisemine külg ei oleks selle laua pinnaga kontaktis. Sama kehtib ka röga välja köhimise kohta. Kui aga mask on juba sekreediga märgunud, siis tuleks see pigem ära vahetada. Raviasutuses me muidugi maski teist korda ette ei pane, kuid on ka selge, et tavaelus ei saa iga inimene alati maski vahetada. Kellel see võimalik, siis seda parem.

Mida teha, kui maski kasutamisel tekib paanikahäire või vallandub nt astmahoog?

Mask ära võtta, kasutada hooravimit, veidi puhata ja proovida mask tagasi panna.

Päris klaustrofoobia korral jääb maski kasutamine ära.

Astmaga patsientide jaoks võib mõnikord maski kasutamine ka astmahoogu ära hoidev olla. On astmaga inimesi, kellel astmahoogu võib provotseerida järsk õhuvahetus jahedama õhu vastu. Sellises olukorras on maski kasutades sissehingatav õhk veidi soojem ja takistab hingamisteedel vastavalt reageerimast. Tüüpilisem on see koormusastma puhul, kus intensiivse füüsilise koormuse ajal, mil inimene tõstab hingamissagedust ning alumistesse hingamisteedesse jõudvat õhku jõuab organism vähem soojendada.

Astma ja kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsientide jaoks on oluline, et neil oleks ka kodust lahkudes alati kaasas oma nn hooravim ehk kiire toimega bronhilõõgasti. Samuti on ülioluline, et igapäevased inhaleeritavad ravimid saavad kasutatud vastavalt ettenähtud raviskeemidele. Koroonaviiruse kontekstis on kõik need ravimid lubatud kasutada ja vajalikud haiguse kontrolli all hoidmiseks ning võimaliku ägenemise ennetamiseks.

TUTVU KA ASTMA TEGEVUSKAVAGA!

Millega peaks arvestama kopsuhaige lähedased - kuidas nemad saaks aidata?

Ka nemad võiksid maskidest eelnevat infot omada ning oma lähedasi toetada. Kui lähedane on tõsise kroonilise haigusega, siis peaks jälgima ka tema toimetulekut ning aitama nende tegevuste juures, mis nõuavad rohkem inimeste seas viibimist ja liikumist. Ehk saab ka elukorralduses teha mõneks ajaks selliseid muutusi, et haprama tervisega lähedane saabki veidi distantseeruda. Küll aga ei tohiks unustada liikumist väljas, tuleks olla värske õhu käes füüsiliselt aktiivne ja tarvitada regulaarselt määratud ravimeid.

Õues maski kanda ei ole vaja. Praeguste välistemperatuuride ja niiskuse juures vettib mask pikalt õues kandmisel üsna kiiresti läbi.

Maskide kandmine koos teiste nakkuse ülekandmise riski vähendavate meetmetega annab efekti koroonaviiruse allasurumiseks. Nende inimeste hulk, kes maskiga ei kohane, on siiski väga väike osa kõigist patsientidest. Samal ajal neid, kes lühiaegselt maski kandmisega hakkama saavad, kuid muretsevad selle võimaliku mõju pärast oma kopsuhaigusele, võiks aidata teadmine, et tänastele parimatele kliinilistele ja teaduslikele allikate tuginedes ei ole muretsemisele alust.

Artikli valmimist toetas AstraZeneca.

dr Pille Mukk, Regionaalhaigla pulmonoloog