Koroonaga hädas inimesed püüavad end BioBlockiga ravida. Kas sellest on abi?

Laialdane omikrontüve levik on viinud küll vähem inimesi haiglasse, kuid ka kodus võib haigus olla nii piinarikas, et kehva enesetunde leevendamiseks lastakse käiku kõikvõimalikud ravivõtted.

Eriti laialt tunduvad nakatunud hädas olevat nohuga. Kellel lihtsalt nina kinni, kellel läheb taskurätikuid kuhjade kaupa, aga ebameeldiv mõlemal juhul. Sotsiaalmeedias hakkas mõne aja eest levima teave, et vastikust haigusseisundist püütakse võitu saada BioBlocki ninasprei abil. Osa ravis sellega nohu, teised lasid otse kurku, lootuses, et seal sisalduvad antikehad aitavad ka siis, kui viirus on juba saadud.

Perearst Argo Lätt ütles selgituseks, et BioBlock ei ole ravim, vaid Eestis müügil tootena, mis on heaks kiidetud terviseameti piiripealsete toodete komisjoni poolt.

“BioBlockiga ei ole hetkel tehtud ühtegi kliinilist uuringut, mis tõestaks selle toote tõhusust reaalses elus aktiivse COVID-19 infektsiooni korral,” sõnas ta.

Aga miks ei aita?

Sama kinnitas BioBlocki ninaspreid tootva AS Chemi-Pharm tegevjuht Kristo Timberg.

“BioBlock ei ole ravim, vaid profülaktiline toode, mis takistab SARS-CoV-2 viirusosakeste sisenemist rakkudesse. Veise ternespiimast pärit antikehad ei imendu organismi ega osale selle ainevahetuses, mistõttu ei mõjuta need ka inimese antikehade taset,” rääkis Timberg.

Seega on BioBlocki ninasprei täiendav kaitsemeede – kasutamiseks koos teiste ennetavate meetmetega nagu piisav distantsi hoidmine, regulaarne kätepesu ning maskide ja desinfektsioonivahendite kasutamine. Küll aga soovitab Timberg kasutada BioBlocki ninaspreid haigestunud inimeste pereliikmetel.

“Kui pihustada ninaspreid kumbagi ninasõõrmesse kaks korda, siis pakuvad lahuses olevad antikehad lokaalset viirust neutraliseerivat toimet kuni neli tundi. Pärast nuuskamist tuleks spreid uuesti kasutada,” sõnas ta.
Perearst Argo Lätt lisas, et praegu on haiguse raviks olemas mitmed Euroopa Ravimiameti poolt kinnitatud monoklonaalsed antikehad, erinevad põletiku pärssijad ning varsti saabuvad Eestisse viiruse paljunemist pidurdavad antiviraalsed preparaadid.

“Igasugust ravimit või ravimisarnast preparaati tuleks kasutada reguleerivate asutuste ja tootja kinnitatud soovituste alusel,” pani ta südamele. Ninasprei kasutamine pole haiguse raviks mõeldud ja see ka ei tööta nii.

Maskid veel jäävad

Enamikul juhtudel toob omikron kaasa tavalise talvise viiruse sümptomid ehk nohu, köha, palaviku ja üldse veidi põdura enesetunde. Kuna haigestunuid on väga palju, on ikkagi ka haiglates palju patsiente ning lisaks on murekohaks personali nappus, sest ka meedikuid võtab viirus maha.

Avalikkuses on siiski järjest rohkem arutatud, kas ja kui palju piiranguid peaks leevendama. Teadusnõukoja esimees Toivo Maimets nentis, et alanud on lausa võidujooks selle nimel, kes ühiskonna esimesena vabastab. “Meie huvi on eelkõige see, millised piirangud on teaduspõhised,” sõnas Maimets kohtumisel ajakirjanikega.

Eraldi teemana palus valitsus teadusnõukojal tegeleda maskide teemaga ning see võeti põhjalikult ette. “Nüüd ma tean küll päris kindlalt, et maskid aitavad hoida ära nakatumist, nakatumise levikut, haigestumist ja suremust.” Maimets lisas, et ka see meede pole 100% kindel, sest maske on erinevaid ja maskikandmise viise on erinevaid. “Igasugune mask on siiski parem, kui et olla ilma maskita,” lausus Maimets.
Küll ei oska teadusnõukoda teaduspõhiselt argumenteerida, mis kellani peaksid olema lahti kõrtsid, kuid suures nakatumiste laines on kaheldav, kas on mõistlik leevendada piiranguid, mis soodustavad inimeste kogunemist.

“Kõik riigid, kus aktiivselt piiranguid leevendatakse, on päris heas vaktsineerituse seisus ja seal on nakatumine languses,” tõdes professor Maimets.

Haiglad täituvad

Meil ei saa aga veel öelda, et haigestumiste tipp oleks nüüd kätte jõudnud, see võib veel ees olla, ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets. Haiglates tehakse endiselt koroonahaigetele voodikohti juurde ning on ette näha, et lisandub ka intensiivravipatsiente.

“Haiglad on kindlasti tugeva surve all ja seda tuleks piirangute juures ka arvesse võtta, et plaanilise ravi defitsiit ei muutuks senisest veel suuremaks, mis omakorda mõjutab rahvatervist laiemalt,” ütles Altmets.

Ta märkis, et kohati jääb mulje, nagu olekski haiglad piirangutes süüdi, kuid arvesse tuleb võtta, et meie haiglatel ei ole sellise pandeemiaga varasemat kogemust ega nad ei ole ka selle jaoks planeeritud.

“Kui küsida, miks siis viimase paari aastaga juba midagi muudetud ei ole, siis haiglaehituses see nii ei käi, see eeldab planeeringuid ja ehitust, mille ajaks me ei saa haigeid kuhugi lihtsalt ulualla tõsta,” tõi ta esile. “Ja kui meil oleks ka sellised haiglad, kus on suuremad ootealad, üksikpalatid, korralik ventilatsioon, siis see tähendab ka palju suuremat hulka personali. Kõik see tähendab ühiskondlikku kokkulepet ja valmisolekut, et haiglatesse suunataks senisest rohkem raha.”

 

Allikas: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95966971/koroonaga-hadas-inimesed-puu…