Koroonavaktsiinidest: Pfizer/BioNTech ja Moderna

Veel selle aasta lõpus jõuab Eestisse esimene Euroopa Liidu ravimiametilt müügiloa saanud Pfizer/BioNTech koroonavaktsiin. Müügiloa ootel on ka teine vaktsiin – Moderna, mis peaks Eestisse jõudma järgmise aasta jaanuari keskel. Kui efektiivsed need vaktsiinid on, missugused on kõrvalnähud ja miks lasta end vaktsineerida?

Nii Pfizeri kui Moderna koroonavaktsiinide näol on tegemist uut tüüpi vaktsiinidega, millega Eestil pole varem kokkupuudet olnud. Kui varasemalt on vaktsiinides viiruseosake viidud inimorganismi valmiskujul, siis nüüd tehakse seda valgusünteesiks vajaliku informatsiooni ehk mRNA kujul, mis algatab rakus immuunvastuse.

Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja-vanemarst dr Mait Altmetsa sõnul on mRNA üks RNA liike, mille ülesandeks on DNAs oleva info viimine valgu kujule – rakkudes olevad organellid ehk ribosoomid sünteesivad mRNAs oleva info põhjal valgumolekule. “mRNA põhiste Covid-19 vaktsiinide puhul on rakus sünteesitavaks valguks enamasti SARS-CoV-2 ogavalk. Viimase vastu reageerib inimese immuunsüsteem, tagades nii rakulise kui antikehadel põhineva immuunsuse,” ütles dr Altmets.

Kuigi vaktsiinid on välja töötatud võrdlemisi lühikese ajaga, ei ole nende kvaliteedis kompromisse tehtud. Kiirendatud väljatöötamine on seotud bürokraatlike ja administratiivsete protsesside tõhustamisega ning rohkemate inimeste kasutamise ja suurema ressursi investeerimisega vaktsiinide arendamisse. Mõlemat vaktsiini on uuritud äärmiselt laialt: Pfizeri vaktsiini katsetes osales enam kui 40 000, Moderna vaktsiini katsetes enam kui 30 000 vabatahtlikku.

Üldiselt loetakse vaktsiini heaks, kui selle efektiivsus on vähemalt 60%. Pfizeri ja Moderna vaktsiinide efektiivsus on kõrgem – Pfizeril keskmiselt 95%, Modernal 94%. Lubatud efektiivsuse saavutamiseks on vajalik kaks doosi vaktsiini, mis tehakse Pfizeri puhul 21-päevase ja Moderna puhul 28-päevase intervalliga. Väike efektiivsus tekib ka juba esimese doosi järel, kuid see ei ole piisav – lõppefektiivsus saabub seitse päeva pärast teist doosi. Küll aga ei ole veel teada vaktsiini toime kestus – uuringutes märgitud efektiivsus on orienteeruvalt kaks kuud. Pikaajalist efektiivsust (aasta, kaks aastat) ei ole aga saadud mõõta, sest nii pikka aega pole vaktsiini tootmisest veel möödunud.

Mõlemale vaktsiinile on omased vaktsiinidele omased kõrvaltoimed nagu süstikoha valulikkus, palavik, väsimus, lihas-, liiges- või peavalu. Reeglina mööduvad kõrvalnähud paari päevaga ja ei kujuta inimesele liigset ohtu.

Dr Altmetsa sõnul on vaktsineerimine, vaatamata mõningatele kõrvalnähtudele ja teadmata toime kestusele, siiski äärmiselt oluline. “See annab meile täiendava lisakindluse, sest vaktsineeritutel ei teki rasket haigestumist, misläbi väheneb oluliselt haiglaravi vajadus,” ütles Mait Altmets, lisades: “Samas ei kao praegu kuhugi vajadus piirata kontakte, hoida distantsi ning kasutada kaitsemaske. Vaktsineerimine on ainult üks osa pandeemia lõpetamisest.”

Koroonavaktsiini soovijaid on esialgu kindlasti rohkem, kui seda pakkuda suudetakse. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ja tervishoiuasutustes töötavatele inimestele, hoolekande asutuste töötajatele ja elanikele ning kõigile üle 70 aastastele inimestele ja teatud diagnoosidega inimestele. Kõik teised soovijad saavad end eeldatavasti vaktsineerida lasta kõige varem 2021. aasta II kvartalis.

Viited: