Maskikandmine vähendab nakatumist 40%, mis aitaks ära hoida karmimaid piiranguid

Alljärgnev kokkuvõte tugineb Washingtoni Ülikooli terviseökonomeetria ja hindamise instituudi COVID-19 prognoosi meeskonna artiklile: IHME COVID-19 Forecasting Team., Reiner, R.C., Barber, R.M. et al. Modeling COVID-19 scenarios for the United States. Nature Medicine (2020). https://doi.org/10.1038/s41591-020-1132-9 

Teadusuuringud näitavad, et maskikandjatel on 40% väiksem risk nakatuda hingamisteede viirustesse. USA andmete analüüsile tuginedes aitaks universaalne maskikandmine (95%) edasi lükata või mõnel juhul isegi vältida kevadel toimunud majanduse kinni keeramist. Kuna riigi „lukku keeramise“ tagajärjed on majandusele väga laastavad, tuleks iga hinna eest hoiduda antud stsenaariumist. Maskikandmine on kõige lihtsam ja ka odavam viis seda teha. Riikides, kus maskide kasutamine on laialt levinud, nagu Singapur, Lõuna-Korea, Hongkong, Jaapan ja Island, on nakkuse levik oluliselt vähenenud ja mõnel juhul ka peatunud.

Majandusliku kahju vähendamisele lisaks on maskide kasutamisel suur mõju erinevatele hingamisteede viirusnakkuste levikule ja ka surmadele. USA analüüs näitab, et ainult maskikandmine aitas vähendada hingamisteede haiguste levikut võrreldes erinevate baas-stsenaariumitega. Kui võrrelda omavahel üleüldist maskikandmist ja erinevate piirangute kaotamist, haigestuks maskikandmisel tunduvalt vähem inimesi, suurusjärk on 30% USA rahvastikust. Kui võrrelda maskikandmist ja sotsiaalse distantseerimise kohustuslikuks muutmist alates teatud surmade arvust päevas, siis oleks nakatumiste arv samuti väiksem, jäädes suurusjärku ca 5% USA rahvastikust.  

Väga suurt mõju avaldab maskide kandmine suremusele. Ilma igasuguste meetmeteta võiks hinnanguline surmade arv olla USAs kuue kuuga (09.2020–02.2021) ligi miljon inimest. Kui piirata sotsiaalset suhtlust ja äritegevust, väheneks eeldatavate surmade arv poole võrra. Kui aga lisada veel maskikandmise kohustus avalikes kohtades, siis väheneks surmade arv veel peaaegu kolmandiku võrra, moodustades 38% algsest prognoositud miljonist.  

Arvatavasti, talvel koosmõjus kopsupõletiku ja teiste nakkustega, on COVID-19 teise lainega kaasnev nakatumine ulatuslikum ja surmajuhtude arv suurem kui esimese laine ajal.

Siinkohal peame valima, kas kanda iga päev maski või kannatada välja karmimate piirangute pikaajalised majanduslikud tagajärjed. 

 

Dr Valdo Toome, Regionaalhaigla Grand Man 2020: „Vaatamata artiklis kirjeldatud meetmete rakendamisele püsib oht, et haigus jätkab pealetungi. Meie omalt poolt saame teha koostööd uute vaktsiinide ja viirusevastaste terapeutiliste antikehade arendamisele kaasaaitamises.“