Meditsiiniuudised: Aegkriitiline ravi toimub ka kriisiajal

01.04.2020

Oleme iga päev uues olukorras ja raske on prognoosida olukorda juba mõne päeva pärast, kirjutab Regionaalhaigla ravitöö direktor dr Helis Pokker.

Koroonakriisist tingitud eriolukorra tõttu on Põhja-Eesti Regionaalhaigla oma tööd ja taktikat ümber korraldanud – plaanilisi ravitöid, visiite ja operatsioone on edasi lükatud ja osa igapäevatööst on kolinud digikanalitesse, kuid tõsiselt tervist ja elu ohustavate seisundite planeeritud ravi ja erakorraline abi on endisel tasemel tagatud, kuni tervishoiu valmisoleku tasemele III tõstmise otsuseni. 

Seose COVID-19 pandeemia ja haiglatele suure lisakoormuse tekkimisega, tuleb suure hulga lisanduvate haigete vastuvõtmiseks hoolikalt läbi mõelda kõik võimalused. Plaanilist tööd piiratakse nende patsientide seas, kelle mure annab oodata, ilma et tervislik seisund sellest oluliselt halveneks. Personali tuleb planeerida ja ümber suunata COVID osakondades tööle rakendamiseks. Ülioluline on personali koolitamine ja väljaõpetamine nakkusohtlikus eriolukorras töötamiseks – ennekõike on tähtis iskukaitsevahendite kasutamine, aga ka tööprotsesside läbi mõtlemine osakondades ja osakondade vahel, et viia nakkuse leviku tõenäosus haiglas miinimumini. 

Tervishoiu valmisoleku II taseme väljakuulutamise hetkest piirasime ambulatoorset plaanilist tööd – kõik ravi edasilükkamise või ka jätkamise otsused on tehtud artside poolt iga patsiendi suhtes individuaalselt, vajadusel ka konsiliaarselt. Rakendame maksimaalselt kaugvastuvõtte ja -konsultatsioone, st arst võtab patsiendiga ühendust ning edasine raviplaan tehakse telefoni või muu kanali (nt Skype) teel. Õnneks on Eestis juba aastaid olemas digiretseptide süsteem, millel on antud olukorras ka suur potentsiaal kaugvastuvõttude tegemiseks.    

Plaanilist tööd jätkame nende patsientidega, kelle ravi ei saa edasi lükata või eriolukorra ajaks katkestada. Veelkord – iga ostus on raviarsti poolt tehtud individuaalselt. Edasi on lükatud ka plaaniline kirurgiline ravi, kui vähegi võimalik. Ka plaaniliste radioloogiliste uuringute mahtu oleme vähendanud, sest COVID infektsiooni korral suureneb nii röntgenuuringute kui ka kompuutertomograafiliste uuringute tegemise vajadus. Samuti on oluline hoida uuringute läbiviijad (radioloogiatehnikud) terved ja töövõimelised eesootavateks pikkadeks tööpäevadeks.  

Kirurgikliinikus sulgesime päevakirurgia osakonna. Selle osakonna ärkamistoa oleme planeerinud võtta vajadusel kasutusele III astme intensiivravi osakonna laiendamiseks, kui ventilaatorravi vajab suurem hulk patsiente. Kogu intensiivravi osakondade võimekus on läbimõeldud ja planeeritud selliselt, et tagada vajalik III astme intensiivravi.

Regionaalhaigla kui Eesti suurim vähikeskus jätkab plaanilist ravi onkoloogiliste ja hematoloogiliste patsientidega, sest maliigsed haigused ei võimalda edasilükkamist. Samuti jätkub kasvajaliste haiguste plaaniline kirurgiline ravi kõikide kasvajapaikmetega. Samal printsiibil, nagu teiste erialade puhul, on maksimaalselt rakendatud kaugvisiite ja -konsultatisoone ka onkoloogias. Järelkontrollis käivate patsientide visiite on ka edasi lükatud. Kõikide patsientidega on raviarstid telefoni teel ühendust võtnud ja edasist selgitanud. Plaanilist tööd jätkavad onkoloogia ja hematoloogia statsionaarsed osakonnad, päevaravi ning kiiritusravi ka ambulatoorsetele (kodust raviprotseduuridel käivatele) patsientidele. Jätkatakse ka esmaste onkoloogiliste patsientide plaaniliste ambulatoorsete vastuvõttudega ning haiguse raviplaani koostamiseks vajalike uuringute läbiviimisega. Endoskoopiliste uuringute läbiviimist tuleb eriolukorras hoolega kaaluda, sest uuringute ajal on ülisuur viiruse ülekandumise risk COVID infektsiooniga patsiendilt personalile. Läbi viiakse edasilükkamatud ja erakorralised endoskoopilised uuringud.

Hemodialüüsi saavate patsientide ravi toimub plaanipäraselt, statsionaari haigete dialüüs on tagatud Mustamäel ja ambulatoorsed haiged käivad Veerenni ja Foorumi hemodialüüsikabinettides. COVID-19 positiivsetele patsientidele, kes vajavad regulaarset hemodialüüsi, oleme koostöös Lääne-Tallinna Keskhaiglaga samuti võimaluse leidnud. 
Kroonilise neerupuudulikkusega ja siiratud neeruga patsientide konsulteerimiseks rakendame maksimaalselt kaugtöö võimalust. Patsiendid annavad analüüsid ning tagasiside andmiseks võtab nefroloog patsiendiga ise ühendust, vajadusel saame tagada täiendavad uuringud ja ka haiglaravi.

Et sõltumata eriolukorrast käib regionaalhaiglas ravi ka muul rindel kui ainult COVID-19, kinnitavad faktid. Kui mullu märtsis oli päeva keskmine 1522 ambulatoorset vastuvõttu, siis tänavu 25. märtsil oli meil 1043 vastuvõttu, nendest 753 kaugvastuvõttu. Kui eelmise aasta märtsis oli meil 95 hospitaliseeritut, siis tänavu 25. märtsil 70 patsienti.

Kõik patsiendid (ja ka nende saatjad), kes tulevad haiglasse või ambulatoorsele ravile, täidavad haigla peaukse juures tervisedeklaratsiooni, vastates küsimustele viirusnähtude olemasolu ja viirushaigega potentsiaalse lähikontakti kohta. Varasemalt küsiti ka reiside kohta, kuid praegu ei ole see enam oluline, sest levik on juba Eesti-sisene. Suurendasime ka onkoloogia- ja hematoloogia kliiniku päevaravi patsientide ooteala, et hoida ära patsientide liiga tihedat kokkupuutumist (eriti arvesse võttes immuunpuudlikkuse aspekti), samuti kasutavad alates 27. märtsist päevaravisse tulevad onkoloogilised ja hematoloogilised patsiendid kirurgilis kaitsemaske, et immuunsupresseeritud patsiente samuti maksimaalselt kaitsta viirusesse nakatumise võimaluse eest raviprotseduuride ajal. 

Meie haigla ehituslikku aspekti arvestades oleme nn B-torni osakonnad jätnud COVID haiguseta patsientidele. Spetsiaalselt COVID haiguse tõttu statsionaarset ravi vajavad või muu haiguse tõttu piirkondlikku haiglasse ravile tulevad patsiendid, kel COVID haigus on n-ö kaasuv diagnoos, oleme koondanud spetsiaalselt ettevalmistatud ja ka B-tornist eraldatud COVID-osakonda, mis asub endiste kardioloogia statsionaarsete osakondade pinnal. Kardioloogia osakonnad tegutsevad omakorda asenduspinnal.

Kokkuvõtteks. Võin kinnitada, et Regionaalhaigla kui kõrgema etapi haigla teeb kõik endast oleneva selleks, et tagada eriolukorrale vaatamata kvaliteetse ravi kogu meie regiooni elanikonnale. Kuna koormus ja vaimne surve personalile on juba praegu suur, pingutame selle nimel, et meie personal saaks puhkust, et nad ei väsiks ja kaotaks hoolsust ei COVID ega nn tavapatsientidega. Teeme selle nimel pidevaid muudatusi ja ettevalmistusi ning koolitame oma inimesi töötama kahel liinil. Peame patsientide tervist ja ohutust kõige olulisemaks ning oleme seetõttu kasutusele võtnud erinevad ettevaatusabinõud nii patsientidele kui personalile, et tagada raviprotsessi turvaline jätkumine kriisisituatsioonis.

Onkoloogilistele patsientidele on loodud oma infoliin numbril 5399 4187, kuhu saavad murega helistada kõik haigla keemiaravi patsiendid ja nende lähedased esmaspäevast reedeni kell 10.00–15.00, nädalavahetusel 12.00–14.00. Alates 27. märtsist töötab ka tööpäevadel kell 10.00–13.00 nõuandetelefon numbril 5328 4759 kiiritus- ja samaaegset keemiaravi saavatele haigetele, kus nõu annab onkoloog. 

 

Artikkel on ilmunud Meditsiiniuudistes.