Prof Peep Talving haiglakoormusest Delfile: tunnen teatud stabiliseerumist

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst, Põhja meditsiinistaabi juht dr Peep Talving ütles, et möödunud nädalavahetus muutis eelmise nädala kurjakuulutavat trendi haigestumise kasvu osas.

Põhja meditsiinistaap, kuhu kuulub kümme haiglat, on praeguse seisuga 80% suuruse hõive juures, ütles Talving Delfile.

Praeguse seisuga on neis haiglates 350 haigestunut ja Lõuna piirkonnas 294 patsienti, ehkki eelmisel nädalal võis karta, et käesoleva nädala lõpuks võib kogu Eesti peale kokku olla haiglates 800 koroonaviirusega patsienti, mis tähendanuks Põhja piirkonnas üle 500 haiglaravi vajaja.

"Nädalavahetus natuke muutis seda trendi. Tunnen teatud stabiliseerumist," ütles Talving. Kuigi eile löödi kõigi aegade rekord uute haigusjuhtumite avamisel haiglates, saab vähemasti Põhja regiooni haiglates jätkata praegu ilma täiendavate voodikohtade tekitamiseta.

Kui kurjakuulutav prognoos oleks täitunud, oleks tõenäoliselt plaanilise ravi arvelt ainuüksi Põhja regioonis vaja olnud tekitada veel 140 voodikohta.

Haiglaravil olijate puhul tuleb arvestada, et patsiendid jagunevad pooleks – n-ö koldehaigeteks ehk haiglas nakatunuteks ja uuteks haigeteks, kes tuuakse juba raskemate haigustunnustega haiglasse, selgitas Talving.

Seega tõuseb ka iga päeva statistikas hospitaliseeritute arv, kui haiglasse esmalt negatiivse testiga tulnu hiljem positiivse saab. Ja järgmise positiivse testi võib anda juba ka tema palatikaaslane. Kuna inimesed end nii palju enam tavaelus ei testi, siis varjatud leviku tõttu ongi selliseid olukordi rohkem tekkinud.

Tänase info kohaselt ongi 644 koroonaviirusega nakatanud patsiendist 303 neid, kes vajavad haiglaravi raskeloomulise COVID-19 tõttu.

Siiski on eelmise haiglavõrgule antud suunis võimaldada 800 koroonapatsiendi ravi, kuid hetkel kehtib ka kokkulepe, et seda võimekust timmivad haiglad jooksvalt ja teatud puhvritega.

Praegu on aga Põhja regiooni kümne haigla peale 79 vaba voodikohta. "Sellega saame liikuda edasi, ei pea praegu eskaleerima," ütles Talving.

Eelmisesse valitsust nõustavasse teadusnõukotta kuulunud Talving arvas, et praegust langustrendi silmas pidades pole põhjust ka piiranguid juurde tekitada. Samas on vara ka ära kaotada. "Praegu ütleksin, et need, mis on, peaksid veel teatud aja olema. Jälgime haiglakoormusi," ütles ta.

 

COVID-i ravimisest villand

Kuid kuidas saavad hakkama meditsiinitöötajad? Talvingu sõnul on mõistagi kõikidel COVID-19 ravist täiesti villand, aga midagi pole parata.

Omikronlaine foonil oli Talvingu sõnul kõrge ka töötajate nakatumine, mis probleemi tekitas, sest kõik töötajad ei ole dubleeritud. Näiteks kui öösel on planeeritud patsiente valvama üks õde, aga ta enne valvekorda peab isolatsiooni minema, on jälle probleem.

"Kogu see töökorraldus on hästi pingeline. Suurtes haiglates, kus on suur nakkusfoon, on väljakutse suur. Oli olukord, kus 8–10% töötajatest oli isolatsioonis," ütles Talving, ent nentis, et nüüdseks on asi hakanud stabiliseeruma ja paljud on isolatsioonist väljunud.

Et kõik piisavalt puhata saaksid, on võimalikult palju puhkuseid määratud terve aastaringi peale. Nii ei teki olukorda, kus näiteks suvisel ajal on pool kollektiivi puhkusel.

Põhja meditsiinistaabi koosseisu kuuluvad Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinna Lastehaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Pärnu Haigla, Rakvere Haigla, Raplamaa Haigla, Läänemaa haigla, Hiiumaa Haigla ja Kuressaare Haigla.

Lõuna meditsiinistaabi koosseisu kuuluvad Tartu ülikooli kliinikum, Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla, Lõuna-Eesti haigla, Põlva haigla, Valga haigla, Viljandi haigla, Järvamaa haigla, Jõgeva haigla.

 

Artikkel on ilmunund 02.03.2022 Delfis: https://www.delfi.ee/artikkel/96059981/peep-talving-haiglakoormusest-tunnen-teatud-stabiliseerumist