Prof Talving Eesti Päevalehele: Tallinna haiglad hakkavad täis saama. Vaktsineerimata haigetel on tõsiselt raske kulg ja suremus 40%

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst, Põhja regiooni meditsiinistaabi juht ja teadusnõukoja liige Peep Talving kirjeldab intervjuus Eesti Päevalehele kuidas haiglad täituvad üksteise järel mittevaktsineeritud COVID-haigetega, mistõttu on asutud neile juba voodikohti juurde looma. Ja seda teiste haiguste ravi hinnaga, mis tuleb seniks edasi lükata. “Kellel ei ole elu või jäset ohustavat haigust, jäävad ootele,” ütleb Talving.

Professor Talving, andke palun ülevaade COVID-haigete olukorrast ja ravist Põhja regioonis, mida te juhite.

Epitsenter kolmandas laines on siiani olnud Lõuna regioonis, aga nüüd hakkavad asjad muutuma, sellepärast, et enamus rahvast elab Põhja piirkonnas ja viiruse levik kasvab ka siin. Me liigume sellise proportsiooni suunas, et Põhja meditsiinistaabis saab olema umbes 60 protsenti haigestumisi ja hospitaliseerimisi ning Lõunas 40 protsenti. Oleme nüüd just teinud uued kokkulepped kõigi kümne Põhja regiooni haiglaga, et meil on vajadus ja plaan eskaleerida oktoobri lõpus lisa 100 voodikohta COVID raviks.

Et luua kohti veel juurde COVID-haigetele?

Just. Ehk see on teiste sõnadega plaanilise ravi ümber profileerimine pandeemiliseks raviks.

Ehk et te juba praegu näete, et see vajadus on olemas.

Meie hõive on siiani olnud ca 80 protsenti ja me oleme juba jooksvalt eskaleerinud. Ja me näeme viimase nädala hospitaliseerimise pealt, mis on 45 uut haiget päevas Eesti haiglatesse, et see kasv on suuresti tõusnud. Ja voodikohad peavad valmis olema kogu personaliga 24/7 kui haiged tuleva ja on hapnikuvaeguses.

Kui te vaatate neid patsiente, kes nüüd on raskes seisus, kui palju neist on vaktsineeritud ja kui palju mittevaktsineerituid?

Meie intensiivravikeskuse juhataja Kristo Erikson andis mulle paar päeva tagasi ülevaate hetkel käesolevast kolmandast lainest. Alates augusti keskpaigast on Regionaalhaigla kolmanda astme intensiivravil olnud kokku 17 patsienti. Nendest ühel oli ajutrauma ja COVID oli kaasuv diagnoos. Teistel oli kõigil COVID põhihaigus. Nendest 16-st kel COVID oli põhihaigus, vaid üks oli vaktsineeritud AstaZenecaga, kuus kuud tagasi. Ja selle haige kulg oli väga kerge, haige oli mehhaanilisel ventilatsioonil vaid 3 päeva võrreldes vaktsineerimata COVID-haigetega, kes on keskmiselt mehhaanilisel ventilatsioonil 17 päeva. Antud vaktsineeritud läbimurdenakkusega haige läks kenasti üle tavaosakonda ja tagasi koju.

Vaktsineerimata COVID haiged on kõik igasuguste komplikatsioonidega sh. trombootilised komplikatsioonid, lisanduvad bakteriaalsed superinfektsioonid veel viiruspneumooniale peale ning hulgiorganpuudulikkus ja pöördumatud kopsukahjustused. Lisaks, et hoida haige kopse avatuna ja verd hapnikustatud, peame ventileerima haigeid kopse kõrgemate rõhkudega, mis omakorda kahjustatab kopse ja lisaks veel neerupuudulikkus ja lisandub hemodialüüs jne jne. Ehk vaktsineerimata COVID-haigetel on tõsiselt raske kulg ja suremus kahjuks 40%.

Vaktsineerimisvastased väidavad siiani, et mis vahet seal on kas vaktsineerime või mitte, sest vaktsineeritud satuvad ka ikka haiglasse. Mis te neile vastaksite?

Praegu näeme teadunõukoja andmete analüüsil, et kuus kuud pärast vaktsineerimiskuuri lõpetamist nakatumised hakkavad tõusma ka vaktsineeritute hulgas. Nakatunul tekib nohu, köha, iiveldus, peavalu ehk siis viirushaiguse sümptomid. Aga hospitaliseerimised on oluliselt madalamad neil, kes on vaktsineeritud. Regionaalhaigla intensiivravis on kolmandal lainel olnud siiani 17 haiget kellest 1 ainult vaktsineeritud haige ehk 6% kogu valimist.

Vestlesin täna Lõuna meditsiinistaabi juhi kaasprofessor Juri Karjaginiga Tartu Ülikooli kliinikumist ja kuulsin et kolmandas laines on Kliinikumi intensiivravil olnud vaid 5 vaktsineeritut ehk 10-protsenti ravitud 50 haigest. Ja vaktsineeritud 5 haiget kirjutati kõik elusana välja intesniivravi osakondadest.

Seega peamine vahe ongi, et vaktsineeritud ei satu kõige raskematele haigetele mõeldud intensiivravi osakonda ja nad ei sure.

Just. Need andmed on väga selged. Samuti on see prof Krista Fischeri andmeanalüüsidel kuvatud, kus nakatumisi toimub, aga haiglasse sattumine on oluliselt madalam, intensiivi sattumine oluliselt madalam, surmlõpmed oluliselt madalam.

Räägime ka plaanilisest ravist. Kui palju on plaaniline ravi juba kannatanud ja mis te hindate, mis saab lähinädalatel?

Plaaniline ravi koosneb mitmest komponendist, üks on ambulatoorne, polikliinikus tagatud ravi. Teine on päevaravi, näiteks bioloogiline ravi või keemiaravi vähihaigetele. Ja kolmas on statsionaarne ravi, mis toimub püsivalt haiglas ja patsiendil on voodikoht. Piiramised puudutavad just statsionaarset ravi ja eriti kirurgilist statsionaarset ravi, kus haigele tuleb ka peale operatsiooni eraldada intensiivravivoodikoht mida aga ei ole seoses COVID haigetele profileeritud kohtadega.

Ambulatoorset ravi oleme teinud läbi kõikide lainete, samuti ei ole üheski laines lõpetatud ära näiteks keemiaravi vähihaigetele.

Aga statsionaarse raviga on olnud piiramisi ja need kasvavad kolmandas laines. Tänaseks on Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) minu teada juba sulgenud 60-voodikohta õendusabis ja algab järgmine samm, kus haigla peab sulgema terve järgmise plaanilise ravi osakonna.

Pärnu haigla on eskaleerinud lisaks 30 Covid voodikohta ja sulgeb pea kogu plaanilise kirurgilise ja sisehaiguste ravi oktoobri lõpus.

Regionaalhaigla avas 15.oktoobril 10 uut voodikohta COVID-haigetele, selleks oleme sulgenud suure hulga voodikohti üle maja. Liigutame ümber voodikohti ja personali pidevalt ning Regionaalhaiglas toimub lisaks kõigele ka EL REACT EU vahendiest isolaatorite ehituse projekt, mis peab valmis olema 2023. aastaks, vältimaks tagasimakseid. Ülemised kaks korrust on remondis, mis tähendab, et meil on miinus 60 voodikohta.

COVID voodikohtade mehitamiseks ja mahutamiseks oleme sisehaiguste keskuses 20 voodikohta sulgenud, naistehaigustekesuses 5, pea- ja kaelakirurgia keskuses 8, ortopeediakeskuses 10, üldkirurgias 3 ja 14 intensiivravi kohta. Lisaks tekivad haiglates kolded kuhu ei saa uusi ja puhtaid haigeid hospitaliseerida. Ehk me sulgeme järjest voodikohti, sealt vabanevad õed ja hooldajad ja lähevad COVID-i osakonda. Koguaeg käib selline planeerimine. Oktoobri lõpuks on meil vaja kokku 46 uut voodikohta COVID-haigetele. Ja seda teevad nüüdsest kõik 10 Põhja haiglat.

Igal haiglal on oma eskaleerimisnumber, vastavalt nende võimekusele ja ruumiprogrammile. Näiteks Hiiumaal ei ole mingeid koldeid, meil ei ole mõtet tõsta voodeid ümber Hiiumaa haiglas. Kui tekib tõesti kohalik nakkus, siis me saame saata patsiente igale tühjale voodikohale, olgu see Pärnu, Rakvere või olgu see Hiiumaa.

Praegu ma oleme hoidnud üldhaiglad puhtana aga nüüd oktoobri lõpus hakkame eskaleerima ka üldhaiglates.

Staabi plaan on kolmandas laines olnud, et üldhaiglad saaksid teenindada oma haigeid seni kuni vähegi võimalik ja seni kuni kohalik vajadus ei ole nii kõrge, et nad vajaksid voodifondi. Rakvere haigla on saatnud Tallinnasse 1-2 haiget iga päev. Aga varsti ei ole see enam võimalik, sest Tallinna haiglad hakkavad täis saama. Rakvere peab ise avama oma voodifondi ja hakkama põetama neid haigeid kohapeal. Nende intensiivravivõimekus on samas suhteliselt madal, raskemad haiged tulevad ikka Tallinnasse. Iga haiglaga on kokkulepe, mida nad teevad, kui palju nad teevad ja kuidas me saadame haigeid edasi ja tagasi.

Nii et me valmistume nüüd selleks, et kõik, ka üldhaiglad, hakkavad COVID-i patsiente vastu võtma.
Kõik tulevad kaasa. Keskhaiglatel on seni olnud põhirõhk. Põhja regioonis on kaks nakkusosakonnaga haiglat, need on Lääne- Tallinna keskhaigla ja Pärnu haigla. Need kaks haiglat on sellest johtuvalt kandnud tervet koormat ja tänaseks eskaleerinud ennast peaaegu lakke, sest et oktoobri lõpuks on need haiglad täis. Pluss, nad sulgevad plaanilise ravi osakonna, et tuua uusi haigeid peale.

Seega tuleb hakata langetama otsuseid kõigi statsionaarse ravi järjekorras olevate inimeste osas?

Jah, me hakkame sorteerima haigeid. Näiteks me ei pane ootele vähihaigete ravi. Kõik konsiiliumid ja arstid vaatavad üle, kui palju neil on haigeid, kelle seisund on niivõrd urgentne ehk kriitiline, et need tuleb prioriseerida kõrgele. Niimoodi me teeme nimekirja, mille järgi me kutsume inimesed ravile. Ja need kes on madalama prioriteetiga, kellel ei ole elu või jäset ohustav haigus, nemad jäävad ootele.

Nii et sellega tuleb nüüd arvestada. Selge on ka see, et siiski sellised pikad ootamised mõjuvad ka halvasti pikas perspektiivis.

Selge see. See mõjutab ju ka riigi majandust. Ütleme näiteks kraanajuht, kellel on vaja uut puusaproteesi, et ta saaks tööd teha, jääb ootele ja võtab valuvaigisteid ning see rahastatakse riigi vahenditest. Ja tema ravi ei toimu kuude, vaid võib-olla alles aasta pärast. Ja me ju ei tea, kuhu need lained minema hakkavad, kui me vaktsineeritus ei tõuse.

Ja kokku on ootel juba seega tuhandeid inimesi?

2021 I poolaasta ravijuhtude defitsiit on 21 642 juhtu Haigekassa andmetel. Oleme teise ja kolmanda laine vahel teinud kõvasti plaanilist tööd. Samas oli ju ka suvi ja haiglate töötajad on vajanud ka puhkust peale teist lainet. Ja nüüd kui nad on tööl, me võiksime selle defitsiidi suuresti tagasi teha, aga uus laine tuleb peale. Seda saaks suuresti vältida vaktsineerimisega.

See võiks ju panna inimesi mõtlema, et kõigi nende haigete nimel, kes on oma eri haigustega ootel - et nende nimel võiks ju ikkagi vaktsineerida.

Nimelt! Ma olen just öelnud, et need ravi vajavad inimesed on meie kõigi naabrid, sugulased, emad-isad-õed-vennad ja läbi vaktsineerimise võime seda olukorda kasvõi millimeetri paremaks teha, aga igaüks peab panustama.

Mis teie seisukoht on piirangute osas? Esmaspäeval koguneb jälle uus teadusnõukogu, kus te ka osalete. Mis te seal kavatsete öelda oma uute andmete põhjal, kas on vaja uusi piiranguid?

Me ei ole seni tellimust saanud riigikantseleist ja seega ei ole uusi piiranguid arutanud. Ilmselgelt, kui numbrid tõusevad haiglates nagu nad on tõusnud, siis jõuab see küsimus ka teadusnõukojani. Kuna me kõik leppisime riigis kokku, et haiglate koormatus ja plaaniline ravi on mõõdikud mille järgi valitsus otsuseid teeb. Hetkel on selge see, et plaaniline ravi hakkab rohkem ja rohkem piirduma ja tekib ka koht ja vajadus valituses otsusteks.

Siin tekib küll küsimus, et millest see muudatus peaks tekkima. Vaktsineerituse tempo on nagu ta on, niisama see nakatumiste kasv ei vaibu, midagi peab ikkagi tegema.

Üks asi on see, et andmed näitavad, et koolides toimub väga kõva nakatumine. Kui nüüd tuleks lõpuks otsus, mis see koolide nakkuskontrolli strateegia saab olema. Kas see on laste saatmine karantiini, kui on ühes klassis positiivne laps. Või siis lapsed käivad koolis edasi ja testivad teatud päevade jooksul. See tuleb ära otsustada, sest tundub et koolid podisevad lausa nakkusest.

Synlab tegi just Viimsi koolis skriiningu, kus lapsed jagati gruppidesse ja kõik mitteisikustatult testiti ära. Kas see võiks olla lahendus?

Sõltub ka sellest, mis on kooliõenduse võimekus ja kuidas seda korraldada. Kui hommikul tuleb tuhat last kohale ja peaks hakkama igat klassi testima, tekitab see väljakutse. Lapsed tuleb jagada klassidesse ja teha testid, see võtab üks tund aega kindlasti aega, enne kui sa saad öelda, lapsed, nüüd on kooliaeg. Kas tuua lapsed kell 7 kohale? Ei ole ka hea variant. Kas paluda vanematel testida lapsi kodus, enne koolipäeva? Oleks tehtav. Aga mis on garantii et kõik vanemad seda teevad? Taas, kõik peavad panustama.

Kokkuvõttes on vaktsineerimine kõige olulisem tegevus pandeemias. Ja vaktsiin on olemas! Ka tõhustusdoosid vanematele ja riskigruppidele langetavad haiglakoormust aga ei vii meid pandeemiast välja. Kõige olulisem on, et kõik kes on 12+ lähevad vaktsineerima ja saame eluga edasi minna nagu seda said Põhjamaad. Mina sain eile tõhustusdoosi, mitte midagi ei tundnud, natuke vaid süstikoha hellus.

 

Artikkel on ilmunud 16.10.2021 Eesti Päevalehes: https://epl.delfi.ee/artikkel/94873217/perh-i-ulemarst-talving-tallinna…