Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu Delfi "Erisaates": haiglad valmistuvad 400 koroonapatsiendiks

Mida tähendab plaanilise ravi osaline piiramine, keda see puudutab ja milliseid alternatiive on patsientidel.

Eile üle riigi tehtud korooonatestidest osutus positiivseks lausa 524, mis on järjekordne ööpäevane nakatumiste tuvastamise rekord. Delfi „Erisaate“ liinil on Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) juhatuse esimees Agris Peedu, kellega tuleb juttu sammudest, mida astutakse rohkemate haiglaravi vajavate inimeste saabumise ootuses. Mida tähendab, et plaanilist ravi tuleb piirata? Kas on alternatiive inimestele, kelle vastuvõtud edasi lükatakse? Äsja saabusid PERH-i koordineeritavasse põhja regiooni haiglatesse uued, kevadel tellitud hingamisaparaadid, kas need parandavad valmisolekut COVID patsientide jaoks? Peedu toob välja ka ühe kriitilise asja, mis Eesti tervishoius jäi kahe epideemia laine ajal tegemata ning räägib, kust leitaks haiglatesse olukorra päris käest minemisel lisatööjõudu. Saatejuht on Raimo Poom.

Täna hommikul raporteeriti, et eile osutus positiivseks 524 koroonaproovi. Mida te sellest numbrist haiglatöö planeerimise osas järeldate?

Igal hommikul ootusärevalt ootame uusi numbreid. Vaatame seda, kui palju on nakatunuid, mis on nakkuskordaja ja meid huvitab ka see, kui palju on erinevatesse haiglatesse toodud COVID patsiente.

Aga loomulikult uued numbrid, rekordid on meile murekoht, peavalu. See tähendab tahes tahtmata seda, et patsientide arv haiglas kasvab. Ja omakorda seda, et peame vastu võtma uusi eskalatsiooni plaane, mida terviseamet saadab. Ja mõtlema läbi, kuidas me iseennast võimestame, kuidas teha juurde COVID patsientidele voodikohtasid, mis omakorda tähendab voodikohtade arvu vähendamist muus töös ehk plaanilises töös.

Kas kohendate voodikohtade arvu ettevaatavalt, et teate uue rekordi pealt ette, et päeva-paari pärast haiglas olevate inimeste arv suureneda ja teete kohti ette valmis? Või suurendate kohtade arvu jooksvalt vastavalt inimeste saabumisele?

Tegelikult on meil isegi pikem ettevalmistuse aeg. Oleme haiglate ja terviseameti vahel kokku leppinud, et minimaalne ettevalmistuse aeg on 72 tundi, aga haigla koos terviseametiga teeb oma plaane ikkagi kuni kaks nädalat ette.

Püüame siin arvesse võtta ka teadlaste arvutusi ja mis siin salata, teise laine ajal on Eesti teadlaste arvutused nakatunute ja haiglaravi vajavate patsientide osas võrdlemisi täppi läinud. Ja kui me neid numbreid vaatame, siis isegi, kui pidime esmaspäevast koos teiste haiglatega minema üle tasemele A3, siis tegelikult juba paari päevase vahega tulid terviseametilt uued suunised, et teadushaiglad peavad üle minema tasemele A4. erinevaid muutujaid jälgime, mitte ainult täna hommikust nakatumise seisu vaid ka teadlaste hinnanguid.

Eilse seisuga oli haiglates natuke üle 200 inimesi, mis teie praegune kahenädalane horisont näitab, kui hetke positiivsete proovide trendi vaadata? Mis see kahe nädala pärast võib olla?

Kui vaatame reaalseid andmeid ehk kui palju on viimaste ööpäevadega tulnud juurde uusi patisente, siis see jääb tavaliselt sinna 20-25 piirimaile. Kui mõtleme sellist nakatumist edasi ja edasi, siis on ilmselge, et haiglad peavad olema valmis võtma vastu juba ca 400 COVID patsienti. Isegi pooleteise-kahe nädala perspektiivis.

Küsimus pole enam vaid Lääne-Tallinna keskhaiglas, kes on minu meelest end teise laine ajal väga korralikult võimestanud ja küsimus pole ka selles, et regionaalhaigla peab tagama kolmanda taseme intensiivravi, vaid nüüd peavad ka teised haiglad kampa lööma ja ka PERH peab nüüd alates esmaspäevast olema valmis võtma vastu üldkohtadele haigeid ehk neid, kes vajavad arstlikku järelevalvet ja veidi lisahapnikku. Ehk siis mitte ainult neid, kes vajavad kõrgema taseme intensiivravi.

See viib plaanilise ravi kokku tõmbamiseni? Mis osas see võib teil toimuda?

Ma selgitaksin, et plaaniline ravi on väga lai mõiste. See hõlmab nii polikliiniku ehk ambulatoorset vastuvõttu, aga ka päeva ravi ja statsionaari, sealhulgas kirurgiat.

Esimesest lainest õppisime seda, et me ei ole keegi – kaasa arvatud PERH -, et me pole keegi oma ambulatoorset vastuvõttu vähendanud. Polikliiniku vastuvõtud toimuvad täies hoos. Ja kui seal tulekski kidagi vähendada, siis meil on esimesest lainest väga hea kogemus kaugvastuvõttudega, mida oskavad arstid, õed ja patsiendid – sellele oli tagasiside positiivne. Siin ma probleeme ei näe, isegi kui tuleks minna kaugvastuvõttude peale.

Päevaravis tuleb eelkõige tuua esile onkoloogiline keemiaravi. Seda me loomulikult ka jätkame. Onkoloogilised haiged on aegkriitilised ja neile on ükskõik millises laines ravi tagatud. Sealhulgas kiiritus- ja keemiaravi ning ka onkokirurgia.

Sealt edasi plaanilise statsionaarse ravi poole liikudes, siis ega meil pole neid voodikohtu mujalt võtta kui teistest osakondadest. Ja kõige suurem murekoht on ikka personal, keda me ju sellistel perioodidel juurde eriti ei saa. Ja kui saaksimegi, siis igasugust meditsiinihariduseta vabatahtlikku ei saa ju patsiendi juurde panna.

See tähendab, et kui võimestame end COVID patsientide vastuvõtuks, siis see tähendab teatud erialadel plaanilise ravi vähenemist.

Võin näitena tuua, et kui lõime oma üldpalatid tavalistele COVID patsientidele, siis veidikene vähendasime oma sisehaiguste profiili. See tähendab naha-suguhaigused, reumatoloogia, endokrinoloogia.

Loomulikult vaatame ka seda, kust saaksid meie juures edasi lükatud raviga patsiendid vajadusel ikka jätkata. Kui nad ei taha seda edasi lükata. Jäävad naaberhaiglad – kuivõrd praegu on epitsentrid Ida-Virumaal ja Tallinnas, siis need haiglad maakondadest, kes veel ei pea nii aktiivselt olema COVID patsientide osas võimestatud ja patsient soovib minna, siis ta võib nendes haiglates ravi saada.

Sel nädalal jõudsid kohale uued hingamisaparaadid, mis said tellitud kevadise koroona laine ajal. Siis arutati, kas Eestis on neid piisavalt, tuleks neid juurde tellida.. Nüüd on saabumas teie tellimus, kas need uued aparaadid annavad täiendavat ja paremat võimalust olla valmis tõsiste patsientide jaoks?

Kui meil oli valituse liikmetega esimese laine ajal diskussioon sel teemal, siis toetasime loomulikult seda, et haiglates võiks hingamisaparaadid uuendada. Teatud haiglates olid need võrdlemisi vanad. Aga ei meie ehk PERH ega Tartu Ülikooli kliinikum ei teotanud juba alguses seda, et hakkaksime neid haiglatesse neid kokku ostma. Kõige suurem probleem on ikka kvalifitseeritud personal ja ega me paari kuuga ei suuda ka kedagi välja õpetada kunstliku ventileerimise osas.

Seetõttu oli igati mõistlik, et saime riigi rahastuse toel põhja regiooni osta 50 uut hingamisaparaati. Need jaotati erinevatele haiglatele laiali ja asendavad seniseid aparaate. Vanad aparaadid ei lähe hetkel kuhugi müügiks ega ära viskamisele. Need haiglad hoiustavad, et juhul kui COVID laine läheb tõeliseks kriisiks kätte ära, saaks need aparaadid välja võtta ja püüda leida personal, kes tuleks appi.

Kui teil on see variant riskiplaanina üleval, et koroonakriis võib minna laiaks, tõeliseks kriisiks, siis mis või kus on need puhverressursid viimasel vajadusel, kus leida inimesi, keda on võimalik kiiresti aparaate opereerima koolitada ja appi võtta? Tänavalt neid ju ei saa. Kas te olete sellele mõelnud?

See küsimus on väga õige. Pean tegema kriitikat oma regionaalhaigla, teiste haiglate ja riigi kui terviku suunas. Teame, et erinevates riikides tegeleti kahe laine vahel täiendava personali väljaõppega. Võibolla mitte päris vabatahtlike, kuid näiteks polikliiniku õdede väljaõppega, et nad suudaks keerulisemaid protseduure teha.

Meie seda kahjuks ei teinud. Ärkamine tuli meil üsna hiljuti. Meil on siin väga suur õppekoht tervishoius, et lisakoolitust me oleksime tegema ja kui periood läheb rahulikumaks, siis see teema tuleb väga aktiivselt lauale võtta.

Kui nüüd rääkida ratsionaalsemalt, et kust nüüd ja kohe, kui teine laine veel võimsamaks läheb? Ma arvan, et need kohad on kindlasti erakliinikud ning ka perearstikeskused, kust haiglad võikski leida teatavaks perioodiks lisapersonali.

 

Uudis on ilmunud 02.12.2020 Delfi uudisteportaalis: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/erisaade-haiglad-valmistuvad-400-koroonapatsiendi-vastuvotuks-kriisi-suvenedes-kutsutakse-perearstide-personal-appi?id=91846396