Astma ja COVID-19

Tänases saates on külas pulmonoloog Triin Sadam, kes töötab Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuses ja on omandanud kopsuhaiguste ravis kogemust ka Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogiaosakonnas õena töötades. Astmat esineb nii täiskasvanutel kui lastel ning tekkepõhjused ulatuvad allergiatest kuni geneetilise eelsoodumuseni. Kuidas astmat ära tunda ja ravida? Mis eristab astma sümptomeid COVID-19 sümptomitest ja kas astmaatikud kuuluvad viimase riskirühma? Kõigile neile ja paljudele teistele küsimustele leiame vastused värskest episoodist.

Kui palju on Eestis astmahaigeid?

Tegemist on küllaltki levinud haigusega, sest tervest täiskasvanud populatsioonist kannatab Eestis astma all umbes 5%. Maailma statistika näitab, et kui arenenud majandusega riikides on haigestumine stabiliseerunud, siis tervikuna maailmas haigestumine kasvab ja seda just arengumaade arvelt.

Kes kuuluvad astma riskirühma?

Laste hulgas on astmahaigeid rohkem, kuid haigestuda võib igas vanuses, ka üsna eakad inimesed. Riskifaktoriteks on suitsetamine ja rasedusaegne suitsetamine, mis tõstab inimese eluajal astma väljakujunemise riski. Samuti teatud antibiootikumide tarvitamine raseduse ja esimese eluaasta vältel. Ülekaal, väheliikuv eluviis, vähene värskes õhus viibimine. Samuti on klassikaline astmatekitaja allergia, eriti just laste puhul. Täiskasvanutel on astma põhjustajad mitmekesisemad.

Kas ka muidu täiesti terve, 30-40-aastane inimene võib astmasse haigestuda?

Nii see paraku on. Astma ei diskrimineeri ja võib esineda kõigis vanusegruppides ning avalduda igas eluetapis.

Kas astma teket on võimalik vältida?

On mõningad aspektid, mida me mõjutada ei saa, näiteks geneetika. Kui juba ühel vanematest on astma, siis on ka laste tõenäosus haigestuda suurenenud. Veel ei saa me mõjutada meid ümbritseva keskkonna õhusaaste taset.

Ent mida me kindlasti saame kontrollida, on meie elustiil. Tuleb piisavalt liikuda, hoiduda suitsetamisest, hoida kehakaal normis ja kaasuvaid haiguseid korrektse raviga kontrolli all. Viimane ei vähenda tingimata astmasse haigestumise tõenäosust, kuid muudab selle kulgemise kergemaks.

Eesti on tuntud puhta õhu poolest ja need, kes on külastanud Aasia suurlinnu, sellega kindlasti ka nõustuvad. Kas meie suhteline õhupuhtus tähendab, et Eestis esineb astmat vähem?

Ikka tähendab. Teisalt on meie hügieeninõuded viimase 150 aastaga oluliselt paranenud ning see on avaldanud mõju ka meie immuunsüsteemi tööle. Kui organism ei puutu enam kokku nii paljude bakterikooslustega nagu varasemalt, siis hakkab ta “igavusest” võitlema iseenesest kahjutute keskkonnaühendite vastu. Heaks näiteks on kodu- ja õietolm, mis ei tohiks haiguslikke nähtusid põhjustada, kuid ometi paljude puhul seda teeb.

Ehk astmat võib pidada ka heast elust tingitud haiguseks?

Just nimelt. Kui on lisaks olemas geneetiline eelsoodumus, siis asjaolude kokkulangemine võibki viia kroonilise põletiku tekke ja astmasümptomiteni.

Kuidas astmat ravitakse? Kas astmat saab täielikult välja ravida või lihtsalt sümptomeid leevendada?

Täiskasvanutel on astma kulg ikkagi eluaegne, põletik hingamisteedes on püsiv ja kulgeb ägenemistega. Samas jällegi on osadel haigetel ka väga pikki sümptomivabasid perioode ja astma kulgeb aastaaegade rütmis. Kas astma ägeneb allergia tõttu kevadel, õitsenguperioodil või on mõne jaoks raskem periood just külmemal ja rõskemal ajal. Ka kütteperiood muudab õhu kuivemaks, mis mõjub hingamisteedele ärritavalt.

Astmast täielikult vabanemine on kahjuks harv nähtus, ent lohutuseks võin öelda, et kaasaegsed ravimeetodid võimaldavad haiguse üle hea kontrolli saavutada. See tähendab, et inimesel pole igapäevaelus suuri piiranguid ning ta saab tegeleda nii füüsiliselt koormava töö kui spordiga.

Meediast on läbi jooksnud teema, et tippsportlased kasutavad astmaravimeid, mis mõne jaoks on doping ja teise jaoks vajalik astma kontrolli all hoidmiseks. Millised piirangud seab inimesele astmadiagnoos?

Kui astma hoitakse kontrolli all, siis ei peakski patsiendil piiranguid olema. Paljugi oleneb muidugi ka astma põhjusest. Allergeene näiteks on võimalik vältida ja seda peakski tegema. Kutseastma puhul võib vajalikuks osutuda töö ümberkorraldus või vähemalt kaitsevahendite kasutamine, et kokkupuudet võimalikult vähendada. Mõningatel juhtudel on isegi vältimatu töökoha vahetus.

Kaasaegne ravi on nii edukas, et inimesed saavad tavalist elu jätkata, kuid see pole alati nii olnud. Millised on olnud märkimisväärsemad edasiminekud ja arengud astmaravis?

Vastab tõele, et astmaravimite ampluaa on järjepanu täienenud aga põhiliseks ravivahendiks on ikkagi sissehingatav ravim ehk rahvakeeli “astmapiip”. Neist esimese osa moodustavad püsiravimid, mis suruvad põletiku maha ja teiseks on bronhilõõgastid. Kiiretoimelised bronhilõõgastid pakuvad kohest abi ja pikatoimelised aitavad bronhe kauem lahti hoida. Küllalt levinud on ka nende kahe kombinatsioonid. Tänu sellele ongi võimalik astma ravi läbi ühe inhalaatori, mida patsient püsivalt manustab ja õhupuudustunde või selle süvenemise korral võtab ta lisadoosi samast inhalaatorist. See on võimaldanud ravi lihtsustada ja vähendanud ohtu, et põletikuravi sealt kõrvalt ära kaob. Harvadel juhtudel on astma juba algfaasis nii raske, et patsiendid, kes võtavad suurtes annustes inhaleeritavaid ravimeid, ei saavuta ikkagi head kontrolli haiguse üle. Nemad peavad lisaks tarvitama tablettravimeid või muid täiendavaid astmaravimeid. Siin võib ka kõne alla tulla bioloogiline ravi ja tänapäeval tehaksegi suuri pingutusi selleks, et neid ravimeid edasi arendada.

Kuidas tunneb inimene ära, et tal on astma ja milliste ohumärkide korral peaks arsti poole pöörduma?

Klassikalised astmasümptomid on hoogudena kulgev õhupuudustunne, pinge rinnus, köhahood. Mõningatel juhtudel on ärritiks ka füüsiline koormus. Veel on astmale iseloomulik, et sümptomid esinevad sagedamini varahommikul või öisel perioodil.

Mitmed mainitud sümptomid kattuvad hetkel vägagi aktuaalse COVID-19 sümptomitega. Millisel juhul peaks kumbagi kahtlustama?

Inimese enda jaoks võib tõesti olla keeruline neil vahet teha ja aru saada, kas tegemist on astma ägenemise või COVID-19 infektsiooniga. Siiski on kolm eristuvat tunnust. Esiteks reageerib astma ägenemine üldiselt väga kiiresti astmaravimitele, mida COVID-i kohta öelda ei saa. Teiseks ei ole astma ägenemisele iseloomulik palavik ja kolmandaks ei kaasne astmaga üldiselt peavalu, lihas- ja liigesvalu ning maitsetundlikkuse häired. Need tunnused viitavad pigem COVID-ile. Igal inimesel on ka oluline oma astmahaigust hästi tunda, et teada, kuidas kulgeb tema haigus ägenedes ja hoogude vahelisel perioodil. Kas esineb köha, millise iseloomuga see on, kas esineb hingeldamist, vilistavat hingamist ja ka palavikke. Teadlikkus aitab ägenemise juba varajases järgus ära tunda ning kui raviarstiga on paika pandud plaan, kuidas sellises olukorras toimida, saab ägenemise kiiresti kontrolli alla. Kui aga tekib kahtlusi, kumma haigusega on tegemist, siis tasub kindlasti perearstiga ühendust võtta.

Kas astmaatikud on COVID-i suhtes eriliselt ohustatud?

Praegused andmed ei näita astmaatikute puhul suurenenud riski nakatumiseks või raskemaks põdemiseks. Üldiselt, kui astma on kontrolli all, pole kaasuvaid haiguseid ja inimene ei suitseta, siis ei ole ta suurema riskiastmega. Valvsus on aga sellest hoolimata põhjendatud, sest ⅔ astma ägenemistest on põhjustatud erinevatest viirushaigustest, sealhulgas ka COVID. Seega on kõik meetmed nakatumise vältimiseks väga olulised: hügieen ja maskikandmine. Eelmine laine õpetas, et suurim oht viiruse levitamiseks tuleb sotsiaalsetest kontaktidest ja astmahaige peaks nii palju kui võimalik püsima kodus ning neid kontakte vältima.

COVID-i situatsiooni puhul tahan ka astmahaigetele südamele panna, et nad oma ravimeid regulaarselt edasi tarvitaksid ning ei katkestaks ravi enne raviarstiga läbi rääkimata. Sinna alla kuuluvad kindlasti need patsiendid, kes lisaks inhalaatorile kasutavad ka muid astmat kontrollivaid ravimeid nagu tablettravimid või bioloogilised ravimid. Nii väldime eluohtlikke ägenemisi.

Kas läbi maski hingamine võib astmaatikule problemaatiliseks osutuda?

Üldiselt harjuvad haiged sellega kiiresti ära ja maskikandmisest tulenev väike ebamugavustunne ei ole nii suur, et kaaluks üle maski kasutegurid. Enda ja teiste krooniliste haigete kaitsest ei saa üle ega ümber.

Kui kollektiivis on astmahaige, siis kas kaaslased peaksid tema haigusesse kõrgendatud tähelepanuga suhtuma, et pakkuda abi astmahoo tekkimisel?

Esiteks on oluline mõttekoht see, kui astmat põdeval inimesel sümptomid süvenevad. Kas see tööprotsess on patsiendi jaoks üldse sobilik või saab midagi ümber korraldada? Arvan, et oma haigust ei peaks kollektiivi eest varjama, eriti praeguses olukorras, kus köha võidakse mitut moodi mõista. Teisest küljest on ka hea, kui ümbritsevad oskavad astma ägenemise korral inimest aidata.

Kas teie praktikas on ka välja joonistunud erialad, mida astmaatikul tasuks vältida? Näiteks töö, mis nõuab lihvimist ja tekitab suurel määral tolmu.

Tõepoolest on sellised erialad, kus töö käigus lendub ärritavaid osakesi: lihvimistööd, keevitus, juuksur, pagar. Nende ametite puhul esineb astmat rohkem.

Kuidas peaksid siis need astmaatikud toimima, kellel on oma igapäevases töös raske neid osakesi vältida? Juuksur peab ju ikkagi juukselakki kasutama.

Vältida on küll raske, kuid kokkupuudet tuleb maksimaalselt vähendada. On olemas spetsiaalsed maskid ja nõuded ruumide tuulutamiseks, mida tasub jälgida. Vahel ei jää tõesti muud üle, kui tuleb töökorraldus täiesti ümber mõelda.

Tuulutamine on ka COVID-19 kontekstis levinud soovitus. Kuidas soovitate teie meie kliimas tubade õhutamisel toimida, kui arvestada, et mitte igal pool pole toimivat konditsioneeri ja ilm on tihti külmapoolne?

Eks tuleb kasutada seda, mis käepärast on. Kui muud varianti pole, siis tulebki uks või aken avada. Ka meie oma ambulatoorsetel vastuvõttudel proovime patsientide vahel ruume õhutada. Eriti ruumides, kus toimuvad kopsu-uuringud, patsiendid teevad hingamisliigutusi ja on oht viiruseosakesi õhku paisata. Arvan, et sellest on abi küll ja oluline on võimaluse piires tubasid õhutada.

Et astma võib juba päris väikestel lastel avalduda, siis kuidas oskavad vanemad kahtlustada, et lapsel on astma?

Laste puhul ei erine sümptomid palju täiskasvanute kliinilisest pildist: õhupuudushood, raskendatud väljahingamine, tugevad köhahood, isegi kuni oksendamiseni köhimine. Tüüpiliselt esinevad sümptomid rohkem öisel ja varahommikusel perioodil. Astmale viitab ka sageli esinev ja vinduv bronhiidi põdemine. Tihtipeale tekitabki see esimesena astmakahtluse.

Kordame lõpetuseks veel korra üle sümptomid, mille korral inimene peaks astmat kahtlustama ja arsti poole pöörduma.

Astma puhul on tüüpilised sümptomid hingamistakistused, köhahood ja pinge rinnus (eriti öisel ja varahommikusel perioodil). Sageli esinevad sümptomid seoses allergeenide või konkreetsete ärrititega. Kellel on selleks külm õhk, muud ilmastikumuutused, füüsiline koormus, kodutolmulest või õietolm. Vähemal määral põhjustab täiskasvanutel astmat ka toiduallergia, kuid olulisemad on siiski sissehingatavad allergeenid.

Kordame ka üle, kuidas eristada astmat COVID-19-st, sest köha on mõlemal puhul sümptomiks.

Köha on tõesti oluline tunnus, kuid astmast eristamiseks on oluline aspekt ikkagi see, et astma üldiselt reageerib astmaravimitele ja õhupuudustunne leeveneb kiiresti. COVID-19 puhul seda siiski öelda ei saa. Lisaks ei ole astmale iseloomulik palaviku, peavalu, lihasvalu esinemine ja maitsemeele kadumine.

Suitsetamine on paljude haiguste riskitegur, samuti astmal. Kas astmaatikust suitsetajal on hädavajalik suitsetamine maha jätta ja kas see käib nii klassikalise sigareti kui e-sigareti kohta?

Suitsetamisest loobumiseks on viimane hetk nii astmaatikul kui muidu tervel inimesel. Suitsetajatel ja endistel suitsetajatel on suurenenud vastuvõtlikkus COVID-19 suhtes, kõrgenenud risk seda raskemalt põdeda ja suurem tõenäosus raske vormi kujunemiseks. Näiteks kopsupõletiku, mis võib ka surmaga lõppeda. See soovitus kehtib nii tavalise sigareti kui e-sigareti suhtes. Astmaatiku puhul on see eriti oluline.

 

 

Dr Triin Sadam



Õendusest eriolukorras

Maskis ja kaitseriietuses meditsiinipersonal saab haigetele naeratada vaid silmadega. Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues epsioodis on külas Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko.    Õendus on valdkond, mis on praeguses eriolukorras eesliinil, puutude

Loe lähemalt

Professor Peep Talving koroonaviirusest

Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.   Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus.

Loe lähemalt
dr Pille Mukk

COVID-19 senistest õppetundidest

Täna on saates külas Regionaalhaigla pulmonoloogiakeskuse juhataja dr Pille Mukk, kellega räägime koroonaviiruse senistest õppetundidest ja kopsuhaigustest pandeemia taustal. 

Loe lähemalt