COVID-19 vaktsiin ei ole võluvits

„Vaktsiin pole imeravim ei tervishoiu ega elanikkonna kontekstis. Vaktsiin ei annulleeri sotsiaalse distantseerumise ja maskikandmise kohustust. Edasikandumise vähendamiseks peab olema piisaval hulgal inimestel vaktsiin saadud,“ tõdeb Regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmets.

2020. aasta viimastel päevadel jõuab Eestisse pikisilmi oodatud esimene koroonavaktsiini partii. Pühade-eelses saates uurime, milliseid erinevaid vaktsiine on välja töötatud, kes saavad eelisjärjekorras vaktsineeritud ja kas kiirelt turule toodud vaktsiin kätkeb endas ka ohtusid.

 

 

Saade on kuulatav ka Spotify keskkonnas: https://open.spotify.com/show/5KySGcL5lfjrZe29fnXDBQ

 

Eestis on peagi saadaval esimesed vaktsiinidoosid. Tegelikult on aga olemas väga palju erinevaid vaktsiine. Mis neid eristab? Millised on erinevate vaktsiinide tugevused ja nõrkused?

Tõesti, Eestisse on lähiajal päris mitu vaktsiini jõudmas aga üle maailma on arenduses ligi 200 vaktsiini. Kasutusel on näiteks gripivaktsiiniga sarnanevad klassikalised lahendused, kus on tegemist koekultuuril paljundatud inaktiveeritud viirusega. Veel on arenduses elusnõrgestatud viirustel põhinevad vaktsiinid ja uued tehnoloogiad, millega tagatakse organismi immuunvastus mRNA viimisel organismi. Samuti DNA-l ja vektoritel põhinevad vaktsiinid, kus teise viiruse külge on poogitud koroonaviiruse osa, mille vastu tahame immuunvastust tekitada. Ehk vaktsiine on tõesti palju ja erinevaid, kuid meile kõige kättesaadavamad on mRNA-l põhinevad vaktsiinid ja vektoritel põhinev AstraZeneca ja Oxfordi Ülikooli poolt välja töötatud vaktsiin.

Erinevalt varasemast vaktsiini väljatöötamise protsessist, on koroonaviiruse vaktsiini turule jõudmiseks kulunud väga lühike aeg ning see kutsub inimestes esile kõhkluseid, kas nii kiirelt valmis saadud vaktsiin on ikka ohutu. Kas mitmekordse kiirusega väljatöötatud tehnoloogiad kätkevad endas ka ohtusid?

Siin on mitu aspekti. Esiteks on praegusesse vaktsiiniarendusse paigutatud meeletu rahasumma ja teiseks on inimtundide hulk samaväärne mõne teise vaktsiini mitme aasta tööga. Meeskonnad on suuremad ja samuti on regulaatorid, erinevate riikide ravimiametid, kiirendanud enda protsesse. Samas ei tehta ohutuse koha pealt järeleandmisi.

Kliinilistele uuringutele on leitud palju inimesi, sest suur osa on ka ise huvitatud vaktsiini saamisest. Kõik need faktorid on protsessi kiirendanud ning ma ei näe selles probleemi. Kindlust peaks juurde lisama ka see, et ehkki osad vaktsiinid on jõudnud Suurbritannias ja USA-s turule, ei tähenda see nende jälgimise lõppemist. Pfizer on öelnud, et nende turul oleva toote järelvalve kestab vähemalt kaks aastat ehk ohutusinfot kogutakse jätkuvalt. Kui ilmneb probleeme, siis kindlasti ka reageeritakse.

On inimlik mõelda, et las teised vaktsineerivad end esimesena ja kui nendega midagi ei juhtu, siis lasen ka mina end vaktsineerida.

Eks see ole tõesti inimlik mõtteviis, ehkki sõltub indiviidist. Haiglas on ikkagi palju töötajaid, kes on valmis esimeses järgus vaktsiini saama, sama näitavad ka riigi tasandil tehtud uuringud. Kõhklusi ehk on, kuid Suurbritannia ja Ühendriikide kogemus on näidanud, et huvi on päris suur. Kui esmased edukad vaktsineerimised on seljataga, siis soovijate hulk kindlasti kasvab.

Suurbritannias ja USA-s on nädala jagu või juba kauemgi inimesi vaktsineeritud. Kas nende näitel on ka õppetunde, mida meie saaksime rakendada?

Kui räägime mRNA-l põhinevast vaktsiinist, siis ühes uuringugrupis oli 40 000 inimest ja teises 30 000 ning sealt saadi mitu õppetundi, millele praktika annab kindlasti veel infot juurde. Näiteks hüperallegilistel inimestel võib olla suurem tõenäosus anafülaksia tekkeks. See tuleks inimesega enne vaktsineerimist läbi arutada. Esmases järgus võiksid sellised inimesed vaktsineerimise tagaplaanile jätta. Suuremaid tagasilööke aga minu teada veel esinenud ei ole. 

Kas lisaks allergikutele on veel elanikkonnas rühmasid, kellel on vastunäidustusi?

Hinnang põhineb eelkõige olemasoleval informatsioonil. Kuna vaktsiini on uuritud üle 16-aastastel, siis on kõrvale jäänud lapsed. Lisaks lastele ei tohi praeguse seisuga vaktsineerida ka rasedaid. Teiste osas kitsamaid piiranguid kehtestatud ei ole, kuid iga vaktsineerimisega on vajalik riskikasu hinnata. See jääbki patsiendi ja arsti vahelisele suhtlemisele. Kindlat suunist mina anda ei oska.

Kui võrrelda COVID-i nakatumise tagajärgesid vaktsiini kõrvaltoimetega, siis kuidas on mõttekam riskianalüüsi teha?

Hea oleks teada, millised on vaktsiini põhilised kõrvaltoimed. MRNA-l põhinevad vaktsiinid võivad valdaval osal inimestest tekitada väsimust, peavalu ja süstlakoha valulikkust. Kui mõelda, siis ei erine see teistest vaktsiinidest, mis meil kasutusel on. COVID infektsiooni ma ise õnneks põdenud pole, kuid teiste kogemus näitab, et kurdetakse nädalaid vältavat väsimust, jõuetustunnet, kõrget palavikku (üle 39°C). Need nähud ei kesta mitte päevi, nagu vaktsiini kõrvaltoimed, vaid lausa nädalaid. Siin oskab vast igaüks oma järelduse teha, kumba on lihtsam taluda.

Selles küsimuses on just noored inimesed avaldanud arvamust, et kuna COVID-i sümptomid on neil üldjuhul kergemad, siis on just hirm vaktsiini kõrvaltoimete suhtes suurem. Samas eakamatel inimestel on oht COVID-i raskemalt põdeda ja vaktsiini kõrvaltoimeid nii väga ei kardeta. Kas võib järeldada, et eakamaid inimesi oleks mõistlikum enne vaktsineerida?

Mõnes mõttes on see õige järeldus, sest haiglasse kipuvad sattuma ikkagi vanemad inimesed, üle 60-aastased. Nende vaktsineerimine võiks olla esmane valik tervishoiu- ja eesliinitöötajate järel. Teisalt tuleb arvesse võtta seda, et põhiline viiruse edasilevitajate rühm on noored inimesed ja nii tundub nende esmane vaktsineerimine mõistlikum. Seni kuni vaktsiini on turul vähe ja kõik soovijad seda niikuinii ei saa, jagatakse vaktsiini esmalt tervishoiutöötajatele ja seejärel riskigruppidele. Seda riik ka oma vaktsineerimisplaanis ette näeb.

Kas kahest vaktsiinidoosist piisab, et immuunsus tagada või peab end mõne aja pärast uuesti vaktsineerima?

Sellele ma hetkel vastata ei oska, sest keegi ei tea täpset vastust. Me ei tea, mis on haiguse enda läbipõdemisimmuunsus, kas see tagab kaitse ja kui pikaks ajaks. Uuringud on näidanud, et poole aasta jooksul on uuesti nakatumine vähetõenäoline. Mida rohkem inimesi vaktsiini saab, seda rohkem on ka kogemust ja seda täpsemad on vastused. Eeldatavasti võib vaktsineerimine tähendada seda, et vaktsiinisaanu ei pea jääma karantiini, kui puutub kokku nakatunuga. Kui tal aga siiski tekib haigus, siis ei vabasta vaktsiin isolatsioonist, sest vaktsiin pole 100% efektiivne ja risk jääb.

Tähendab, et juba pärast esimese doosi saamist peaks inimene olema immuunne ja saab hoolimata nakatunuga kokkupuutest tavapärast elu jätkata?

Ma ei saa anda riigi tasandil vastust, kuid selline see loogika võiks olla. Täisvaktsineerimine on ikkagi tehtud pärast kahte doosi, ühe doosi saamine kindlust ei anna. Et me pole Eestis veel alustanudki vaktsineerimist, siis on kindlaid lubadusi raske anda.

Kui aasta lõpus saavad Eestis tervishoiutöötajad esimese doosi, siis millal järgneb teine doos?

Pfizeri vaktsiinil on kahe doosi vahe 21 päeva. Kui kõik läheb plaanipäraselt ja transpordiprobleeme ei ilmne, siis peaksid 27. detsembril olema esimesed doosid tehtud.

Ehk jaanuari lõpuks peaks meil olema hulk inimesi, kellel on COVID-i suhtes kaitse ja kes ei pea nakatunuga kokku puutudes isolatsiooni jääma?

See on võimalik stsenaarium, kuid erialainimeste ja Terviseameti vahel pole meil veel lõplikku konsensust mõistliku praktika osas.

Kuuldavasti on esimeses partiis umbkaudu 4000 doosi. Kellele Regionaalhaiglas vaktsiin antakse?

Plaani järgi saavad esmalt vaktsineeritud ikkagi need, kes otseselt COVID patsientidega töötavad: COVID osakonna, intensiivravi osakonna, EMO ja kiirabi töötajad. Mainitud 4000 on Eesti rahvastikku arvestades kaduvväike arv, kuid nädalate kaupa hakkab seda järjest juurde tulema. Plaan on hoida pool vaktsiini alati laos, et ei tekiks olukorda, kus teine doos jääb tegemata.

Kui tervishoiutöötajate seas on inimesi, kes vaktsiinist keelduvad, siis kas nemad ei saa enam eesliinitööd teha?

Vaktsineerimine ei anna meile siiski vabadust loobuda isikukaitsevahenditest. Neid tuleb igal juhul COVID patsientidega tegelemisel kasutada. Vaktsiin paraku ei anna 100%-st kaitset viiruse eest. Risk haigestumiseks jääb. Ehk kindlasti ei takista vaktsiinist loobumine töö tegemist, pigem annab see vaktsineeritule lisakindluse, et neil ei teki haigestumist.

Ehk vaktsiini näol on tegemist vahendiga viiruse vastu võitlemises, nagu mask, kindad ja kaitseülikond.

Vaktsiin pole imeravim ei tervishoiu ega elanikkonna kontekstis. Vaktsiin ei annulleeri sotsiaalse distantseerumise ja maskikandmise kohustust. Edasikandumise vähendamiseks peab olema piisaval hulgal inimestel vaktsiin saadud.

Praeguse vaktsineerimise loogika näeb ette esmalt tervishoiutöötajate vaktsineerimise, et tagada haiglasüsteemi suutlikkus pandeemiaga toimetulekuks ning tasapisi liigutakse elanikkonna vaktsineerimise suunas. Loodetavasti suveks on käes olukord, kus vähemalt soovijad on positiivse stsenaariumi järgi saanud vaktsiini kätte. Palju on räägitud karjaimmuunsusest. Kui suur hulk elanikkonnast peab olema vaktsineeritud, et viirusest n-ö lahti saada?

Reegel kipub 75-80% juurde jääma. Siis on valdaval osal immuunsus olemas ja viiruse ülekandumise võimalus palju väiksem. Seda näitab meile kogemus teiste vaktsiinidega, mis on Eestis häid tulemusi andnud. Üle 90% lastest on saanud kalendervaktsiinid tehtud ning tänu sellele on ära hoitud suuremad haiguspuhangud. Praegune eesmärk võiks olla vähemalt riskirühmades 75-80% vaktsineerida.

Kuidas on lood hooajaliste gripivaktsiinidega, kui suur osa elanikkonnast end vaktsineerida lubab?

Siinkohal on Eesti ülejäänud Euroopaga võrreldes küllalt tagasihoidlikul positsioonil. Eelmisel hooajal oli see umbes 10% ehk 75%-st ikka väga kaugel. Mitme aasta töö tulemusel oleme haiglatöötajate seas vaktsineerinud 50%. Elanikkonna kontekstis on aga vaktsineerimine küllaltki madal.

Kui palju saab hooajalise gripivaktsiini kogemust COVID-ile üle kanda? Kas eelmiste aastate uuringud on näidanud, et gripivaktsiin on selgelt vähendanud haigestumust haiglatöötajate seas?

Kogemuse mõttes tundub küll, et viimased hooajad on kergemad olnud, just osakondades, kus on suurem protsent vaktsineerituid. Gripivaktsiini puhul tuleb arvestada seda, et gripp on palju muutlikum kui koroonaviirus ehk vaktsiinikoostis ei vasta alati täpselt viirusele, mis parasjagu ringleb.

Koroonaviirus ei ole nii muutlik ja efekt on eeldatavasti suurem. Hetkel ei ole me ka päris kindlad, kas piirdume kahe doosiga. Loodetavasti ei pea seda iga aasta kordama. Gripivaktsiini peab iga aasta uuesti tegema. Meil on ka kogemus pandeemilise gripi vaktsineerimisega, mis nii edukalt ei läinud, ehkki haiglatöötajad olid motiveeritud.

Kas riikides, kus suurem hulk inimesi end hooajalise gripi vastu vaktsineerib, on ka nakatumine väiksem kui Eestis?

Vanemate inimeste, üle 65-aastaste grupis on haiglasse sattumine ja suremus tõesti vähenenud. On ka tehtud täpsemaid uuringuid konkreetsel riskigrupil, nagu reumatoloogilised haiged või bioloogilist ravi saavad patsiendid. Tulemused näitavad, et haigestumine otseselt ei vähene, kuid raskete juhtude haiglasse sattumine on väiksem.

Kui näiteks turule jõudev Pfizer vaktsiin ei ole piisavalt efektiivne, siis kas inimene võib vaktsiini vahetada?

Siin on oluline teada, millise tehnoloogia vaktsiinidega tegemist on. MRNA-l põhinevate vaktsiinide osas on paigas reegel, et kui on alustatud ühe vaktsiinitootja doosiga, siis tuleb sellega ka vaktsineerimine lõpule viia. Pfizerit ja Modernat omavahel segada ei saa. Kui aasta pärast on vaja uusi doose, siis kas võib jätkata erineva tootjaga? Sellele ma ei ole pädev vastama. Võib ka olla, et praegu turule jõudnud mRNA vaktsiinid on kahe aasta pärast asendatud millegi tõhusamaga. Kõik areneb nii kiirelt, et ma ei julge lubadusi anda.

Võiks eeldada, et kõige efektiivsem on elusnõrgestatud vaktsiin, kuid tal on ka palju kõrvaltoimeid. Vahest poole aasta pärast oskan täpsemalt vastata.

Hiina ja Vene vaktsiinidest räägitakse kergelt iroonilises võtmes. Ometi on neid juba mõnda aega kasutatud. Kas sealt on ka saadud vajalikke õppetunde ja kogemusi?

Probleem pole mitte selles, et vaktsiin ei tööta, vaid nad pole jaganud piisavalt andmeid Euroopa ja Ühendriikide regulaatoritega. Hiina vaktsiini kohta tean, et see on Ühendemiraatides kasutusele võetud ja venelastel on vaktsiini edasiarendusel koostöö Astrazeneca ja Ofxordi Ülikooliga. Ilmselt annab koostöö paremaid tulemusi ja kui andmed avalikustatakse, saame ka meie rohkem öelda.

Kindlasti ei saa öelda, et Vene ja Hiina vaktsiinidest pole mingit abi, et need ei tööta. Pigem peaksime mõtlema sellele, et kui tahame pandeemiast jagu saada, peame tervet maailma vaktsineerima ja arengumaadele piisavas koguses vaktsiini tootmiseks võime vaadata Hiina ja Venemaa poole. Kui skeem näeb ette, et igale inimesele on vaja kaks doosi, siis oleks meil tarvis 16 miljardit vaktsiinidoosi. Seda aga turul hetkel ei ole ja valdav enamus toodetud vaktsiinist läheb USA ja Euroopa turule. Nii me aga pandeemiat kontrolli alla ei saa.

Dr Mait Altmets



Õendusest eriolukorras

Maskis ja kaitseriietuses meditsiinipersonal saab haigetele naeratada vaid silmadega. Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues epsioodis on külas Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko.    Õendus on valdkond, mis on praeguses eriolukorras eesliinil, puutude

Loe lähemalt
Marko Neeme

COVID-19 haigusest tingitud hirmust

Kuidas tulla toime koroonaviirusest tingitud hirmu ja ärevusega? Tervisepooltunni episoodis räägime koroonaviirusega seonduvatest psühholoogilistest probleemidest ja kuidas nendega toime tulla.

Loe lähemalt
dr Laanoja

Koroonaviirusest ja südamehaigustest

Uues Tervisepooltunni episoodis räägime südamehaigustest kardioloogiakeskuse juhataja ja ülemarsti dr Jaanus Laanojaga.  Põhja-Eesti Regionaalhaigla · Tervisepooltund episood 28: Kaasaegse invasiivkardioloogia tulemuslikkusest   Koroonaviirus ja sellega seonduv on

Loe lähemalt