Immuunsüsteemi tugevdamine

Siiani vältava koroonaepideemia taustal on oluline inimese loomulik kaitse haigustekitajate eest - meie immuunsüsteem. Miks põeb mõni inimene koroonaviirust juba mitmendat korda, teine jääb aga isegi lähikontaktsena terveks? Seekordses “Tervisepooltunnis” on külas Regionaalhaigla laborispetsialist Helen Paapstel ning räägime immuunsüsteemist. Mil määral ja kuidas saame organismi kaitsepanuvõimet tugevdada? Kui suurt abi on apteekides ja poes müüdavatest preparaatidest? Millised rahvasuus kiidetud meetodid tegelikult aitavad?

 

 

Enne kui asume immuunsüsteemi juurde, siis vahest selgitaksite lugejatele, milles seisneb teie kui laborispetsialisti töö?

Minu peamine igapäevatöö osa on labori analüüside kvaliteedi jälgimine. Selleks on erinevad väliskontrolli skeemid, millega saame laboritööd jälgida. Monitoorida laborisiseselt, lisaks koostada juhendeid ja hallata seadmeid.

Seega töö eesmärk on tagada labori analüüside kvaliteet?

Just. Tahame kindlad olla, et vastused, mida välja anname, on õiged ja usaldusväärsed.

Kui palju neid vigu ette tuleb? Täiesti lollikindlat süsteemi pole maailmas olemas – lennukid kukuvad alla ja kosmoselaevad plahvatavad. Teatud vea tõenäosus on alati mängus, kui inimesed asjaga tegelevad. Kui suur on laborivigade osakaal?

Täiesti õige, kui inimese käsi on mängus, siis võib alati ka vigu tekkida. Seljatagune on aga ka selles osas kindlustatud. Näiteks haiglalaboris kasutatakse valideeritud reaktiive ja meetodeid, millele on kogu eeltöö ära tehtud, ja saame olla kindlad tulemuste usaldusväärsuses. Lisaks teostatakse enne uue meetodi kasutuselevõttu sellele laborisisene kontroll. Nii oleme kindlad, et just see meetod, see reaktiiv on meie jaoks usaldusväärne.

Lõpuks saab ju ka kahtlaste tulemuste korral alati korduvanalüüsi teha. 

Jah, absoluutselt. Kui tekib mingigi kahtlus ja näiteks reaktiivkontrollid on väljaspool lubatud piiri, siis tehakse kindlasti korduvanalüüse. Selliseid tulemusi välja ei anta.

Räägime nüüd immuunsüsteemist. Paljudel tekib küsimus, kuidas mõni inimene on koroonaviirust põdenud juba kolm korda, teine jällegi on lähikontaktne, pereliikmed on haiged, aga ise pole ikka nakatunud. Kuidas see vastuvõtlikkus nii varieeruv on?

See oleks kahtlemata suur au, kui ma suudaksin öelda, mis seda täpselt põhjustab. Kahjuks keegi selget vastust ei tea. Me teame, et mõned asjad aitavad immuunsüsteemi toetada, aga haigestumisel on nii palju faktoreid. Seega, raske on välja tuua ühest põhjust, miks seltskonnas mõned jäid haigeks, aga teised jäid puutumata. 

Kas immuunsüsteem on ühtlase tasemega, et mõni inimene sünnib nõrga immuunsüsteemiga, teine tugevaga? Või on see ajas muutuv?

Immuunsüsteem on küllaltki imeväärne kellavärk ja suudab toimida väga stabiilselt. Tegelikult ongi tema toimimise peamised võtmesõnad stabiilsus ja tasakaal. Me ei taha, et meie immuunsüsteem oleks liiga loid, samas ei soovi me ka, et meie immuunsüsteem reageeriks kõigele, mis tuleb väljaspoolt.

Miks on liiga tugev immuunsüsteem halb?

On olemas autoimmuunhaigused, mis sisuliselt tähendab seda, et inimese immuunsüsteem ründab oma keha. Immuunsüsteem ei ole võimeline ära tundma, et see mida rünnatakse, ei ole ohtlik või väljaspoolt tulev. 

Kas immuunsüsteemi võimekus on kaasasündinud või saame seda vastupidavamaks treenida?

Sarnaselt ülejäänud kehale on ka siin geneetiline faktori mängus, aga arvatakse, et see jääb 40% kanti. See võib ka varieeruda, sõltuvalt inimesest. Kui räägime tervetest, siis jääb geneetiline faktor tagaplaanile, muu määrab rohkem.

Kindlasti on meie lugejatel huvitav teada, mida saavad nemad teha oma immuunsüsteemi tugevdamiseks? Kas spetsiifiliselt COVID-i vastu või üleüldiselt immuunsüsteemi toetamiseks?

Immuunsüsteem toimib erinevate viiruste ja patogeenide vastu küllaltki sarnaselt. Enamasti ei ole võimalik leida imeravimit mõne spetsiifilise haigustekitaja suhtes. Antud juhul me räägime immuunsüsteemi toetamisest, ja just toetamisest, mitte stimuleerimisest. Inglise keeles on sõna boostima, mis tegelikult immuunsüsteemi vaatepunktist ei oma erilist sisu. Immuunsüsteemi ei ole vaja mitte boostida, vaid pigem toetada selle loomulikku võimekust. Ja seda ei tehta mitte imeeliksiiridega, vaid igapäevaste tervislike harjumustega.

Võtame järjest mõningaid rahvasuus või meedias levinud soovitusi. Alustame külma veega karastamisest. On isegi olemas Wim Hofi meetod, mis väidab, et külma veega karastamine tugevdab immuunsüsteemi. Ei pea tingimata talisuplema, vaid piisab ka hommikul paarist minutist külma duši all. Kui palju sellel tõepõhja on?

Siinkohal isegi ei mängi rolli mitte külmatunne või külm vesi või õhk, vaid kehalise aktiivsusega sarnane efekt. Keha viiakse lühiajalisse stressiseisundisse, mis võib aidata immuunsüsteemi hetkeks aktiveerida ja tema võimekust stimuleerida. Just loomulikku võimekust. See võib olla ka põhjuseks, mis karastamine ja külmas vees korraks käimine võib toetada immuunsüsteemi tööd.

Nii et efekt on sarnane trenni tegemisel keha mugavustsoonist välja viimisega? 

Küllaltki, sest keha jaoks on mõlemad stressorid. Vastukaaluks see tänapäevane pidev stress ei ole immuunsüsteemile hea. Immuunsüsteemi pidevas ärevas olekus ja võitlusvalmina hoidmine ei mõju hästi.

Nii et vaimne stress, pingeline töö ja ärev poliitiline olukord võivad samuti immuunsüsteemi kahjustada?

See kahjustab ka muud kehas toimuvat. Hetkeks, kui keha vajab tõesti immuunsüsteemi mobiliseerimist, on ta juba kurnatud. Tarvilik on anda korralikult puhkust, et stressimõtted välja lülitada.

Kuidas selgitaksite paljudele tuttavat olukorda, kus pärast pikka ja pingutavat projekti tekib inimesel pingelangus ning ta jääb just siis haigeks?

Kui keha on pidanud pikalt stressiseisundis olema, siis ühel hetkel jõud paraku raugeb. Siis ei aita ka puhkus, sest keha on juba väsinud. Immuunsüsteem ja tervise hoidmine on ikkagi maratoniks valmistumine. Maratonipäeval ei ole enam palju teha.

Millega seletada fenomeni, kui inimene tuleb puhkuselt tagasi ja asub tööle ning siis ütleb korraga tervis üles?

Eks see olene inimesest ja puhkusest. Vahel võetakse ette selline puhkus, et pärast oleks vaja hoopis üht lisapuhkust. Puhata tuleb ka osata.

Apteegis või toidupoes näeme erinevaid imerohtusid, eliksiire ja ravimtaimi, mis kõik lubavad immuunsüsteemi tugevdada. Kui tõsiselt neid tasub võtta?

Eks kõike tuleb väikese soolateraga võtta. Üldiselt ei ole sääraste preparaatide ja lubaduste taga palju kontrolltööd või standardiseeritust. Praeguste toidulisandite ja preparaatide mõju ei ole eriti kontrollitud. Neid on võimalik muu odavamaga asendada. Pigem näen ma nende preparaatide taga ärihuvi.

Kuidas saab inimene oma toitumist korrigeerides immuunsüsteemi toetada?

Eks rahvameditsiinil ole ka oma roll, aga tuleb mõista, et tegu ei ole imemeetodiga. Küüslaugu ja ingveri söömine kedagi ülepäeva terveks ei tee ega viirusteperioodil kuulikindlaks ei muuda. Üldiselt kehtivad ikka eliksiiride ja supertoitude kõrval vähem glamuursed soovitused. Toituda tuleb tervislikult, toidulaud peaks olema rikkalik ja varieeruv. Meie toit on tänapäeval küllaltki töödeldud ja mõistlik on eelistada tooteid, mis jõuavad meieni siitsamast, mitte ei ole kaugelt kohale toodud ja erinevatel viisidel töödeldud. On võimalik, et vajalikke vitamiine ei ole nendel toitudel enam üldse sees. Soovitan pigem osta suvel turult mustsõstraid või maalt aiast marju korjata. Selline on tõeline supertoit, millega saab immuunsüsteemi aidata, ehkki jällegi, tegemist pole imeravimiga.

Mäletan, et minu vanaisa, kes oli ka 80-aastate keskpaigas heas vormis ja nägi oma vanusest oluliselt noorem välja, uskus, et tema tervise võti on igapäevases lusaikatäies mees. Mulle tundub, et see usk ja rituaal olid isegi tähtsamad, kui mesi. Kui suur roll on platseeboefektil?

Võib tõesti olla nii, et inimese siiras usk aitab paraneda. Positiivne meelestatus ja lootus võivadki tervenemisele kaasa aidata.

On levinud arusaam, et kui lapsed kasvavad üles liialt steriilses keskkonnas, siis ei harju nende immuunsüsteem sissetungijatega võitlema. Ehk see, et lapsed natuke mulda söövad, on isegi pisut vajalik organismi vastupanuvõimele.

Nagu ma ütlesin, siis immuunsüsteemi mõjutab 60-70% ulatuses meid ümbritsev keskkond. Kui maast madalast puutuda kokku erinevate patogeenidega, siis oleme hiljem võimelised rohkem vastupanu osutama. Oleme teinud endale karuteene linnastumise ja liialt arenenud hügieeniga. Ühest küljest on tegu positiivse nähtusega, aga teisalt väheneb meie kokkupuude patogeenidega. Hea, kui jõuame nelja seina vahelt metsarajale või maale. Keskkonnavahetus ja loodus toetavad ka immuunsüsteemi võimekust.

Mis tegevused omakorda kahjustavad immuunsüsteemi?

Kindlasti kõik need tegevused, mis põhjustavad üleüldiselt tervisehädasid: suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine. Loomulikult ka meie saastunud linnakeskkond ja halb õhukvaliteet. Paratamatult puutume viimasega kokku ka juhul, kui me pole suitsetajad. 

Lisaks tulevad kahjuks ka meie tegemata jätmised. Tuleb ikkagi vaadata, mida toidulauale paneme ja end rohkem liigutada.

Kui nüüd meie tänasest jutust kokkuvõte teha, siis saime teada, et üksikuid imerohtusid või imetegevusi, nagu küüslauk ja külm dušš, ei ole. Nad muidugi halba ei tee, aga samuti ei saa neile liiga suurt lootust panna. Pigem on edu võti järjepidevas tervislikus eluviisis.

Jah, absoluutselt. Ja viiruste perioodiks võiks alustada ettevalmistusi juba suvel. Üldse aastaringselt. Lõppude lõpuks sellist inimest ei ole, kes mitte millessegi ei haigestu. Tuleb hoida seda, mis meile on antud ja meile antu saab küllalt hästi hakkama erinevate sissetungijate ja patogeenidega. Tuleb toetada oma immuunsüsteemi tööd ja anda endale puhkust, kui me seda vajame. Seda oleme ka märganud COVID-i tulekuga, et inimesed annavad endale vajalikku puhkust ning ei jätka tingimata hambad ristis oma igapäevakohustustega. 

 

Laborispetsialist Helen Paapstel



Professor Peep Talving koroonaviirusest

Kuula Regionaalhaigla Tervisepooltunni podcasti episoodi koroonaviirusest. Saates on külas Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.   Hetkel saab meditsiinimaailmas enim tähelepanu kahtlemata koroonaviirus.

Loe lähemalt
covid

Vaktsineerimata COVID-patsientide haiglaravi nōuab ääretult ressurssi

„Tervisepooltunnis” on külas Regionaalhaigla kvaliteediteenistuse juht Priit Tohver ning arutlusele tulevad erinevad vaktsiini puudutavad vastuargumendid, müüdid ja murekohad. Miks jõudis vaktsiin turule tavapärasest palju kiiremini ja kas kvaliteedis tehti järeleandmisi? Miks on vajalik kolmas tõhustusdoos? Miks vaktsineerida, kui ka vaktsineeritud nakatuvad? Kas võrreldes esimese lainega on viiruse kohta tulnud uusi teadmisi? Miks on vaktsineerimata patsientide ravi kulukam? Kuula põhjalikku arutelu dr Tohveriga taskuhäälingu uuest episoodist. 

Loe lähemalt

Õendusest eriolukorras

Maskis ja kaitseriietuses meditsiinipersonal saab haigetele naeratada vaid silmadega. Regionaalhaigla Tervisepooltunni uues epsioodis on külas Regionaalhaigla õendusdirektor Aleksei Gaidajenko.    Õendus on valdkond, mis on praeguses eriolukorras eesliinil, puutude

Loe lähemalt