Teadusnõukoda selgitab: meid ootab ees uus koroonasügis, aga milline?

Valitsust nõustav teadusnõukoda on ette valmistamas strateegilisi suundasid, et olla paremini valmis sügiseseks võimalikuks koroonaviiruse uueks levikuks. „Kõik rahvusvahelised organisatsioonid ja Euroopa liikmesriigid on seisukohal, et COVIDist me lahti ei saa ja tõenäoliselt näeme seda sügisel uuesti,” märkis teadusnõukoja juht professor Toivo Maimets.

Toivo Maimets meenutas, et eelmisel aastal algas sügisene koroonaviiruse uus laine juba augustis. „Meil on loodetavasti praegu mõned kuud aega, et ette valmistada ja läbi mõelda, mida me saame sel korral paremini teha ja mida me oleme õppinud eelnevatest aastatest,” märkis Maimets. Tema sõnul on ühiskond piirangutest ja vaktsineerimisteemast tüdinud. „Ühiskonna vastuvõtlikkuse tase selle teema suhtes on praegu hoopis teistsugune ja see võib raskendada koroonaviiruse vastu võitlemist.”

Kolm strateegilist taset

Sügisene valmisoleku stsenaarium on jagatud kolmeks tasemeksvastavalt viiruse levikule. „Esimene ehk leebe tase sarnaneb kõige rohkem omikroni levikule ehk viirus ohustab eelkõige riskirühmasid, meditsiinisüsteem saab hakkama ehk olulisi häireid tegevustes ei ole,” kirjeldas Maimets.

Kui viirus muteerub ehk selle levik on oluliselt kiirem või muutub haiguse kulg keerulisemaks, siis see tähendab strateegia teist ehk raskemat taset. „Haiglaravi vajajate arv suurenemist ja ka suremuse näitajad on siis kõrgemad,” märkis Maimets, kelle sõnul tuleb sel juhul kasutusele võtta oluliselt rangemat meetmed kui leebe taseme puhul.

„Ja muidugi on olemas kolmas tase ehk pandeemia, kus viirus muteerub oluliselt ehk tekib uus viirustüvi, mis ignoreerib siiani kas vaktsineerimise või läbipõdemisega saavutatud immuunsust,” märkis Maimets.

Uute viirusetüvede tuleku tõenäosus

Kaasprofessor Margus Varjaku sõnul on praegu viiruse levikul tekkinud vahepaus, mis väljendub selles, et põhjapoolkeral on nakatumisjuhud vähenemas ja lõunapool ei ole levik veel suurenenud.
„Põhjapoolkeral on klimaatiline muutus toimunud ja sel ajal on uuel viirustüvel väga raske siin valitsevaks saada. Lisaks vaktsineeritus ja läbipõdemine on Euroopas heal tasemel,” rääkis Varjak. Tema sõnul on põhjapoolkeral olemas ka väga hea tehniline võimekus, et leida üles uued tüved ja jälgida nende levikut.

Suve alguses võib suureneda viiruslevik Ladina-Ameerikas, Aafrikas, Austraalisa ja Uus-Meremaal.

Varjak viitas, et eelmisel aastal sai omikron alguse Aafrikast, mis ei ole tehnoloogiliselt nii arenenud. Siis jäi viiruse levik mitmeks kuuks varjatuks.

Haiglate ettevalmistused

Põhja-Eesti regionaalhaigla infektsioonikontrolli talituse juhataja Mait Altmetsa sõnul tuleb haiglate jaoks järgnevatel kuudel teha ettevalmistusi selleks, et vähendada viiruse leviku perioodil haiglate suurt ülekoormust ning võimalikku haiglatesisest nakkuselevikut. „See on see osa, mida me kindlast saame parandada,” märkis Altmets.

Altmetsa sõnul on murekohad seotud õdede ja hooldajate puudusega, millele soovitakse leevendust leida seeläbi, et palgatakse põgenikke nii palju kui võimalik. Lisaks koolitatakse praktikante ja tudengeid, et neid paremini integreerida haiglatöösse.

Altmets tõi välja, et järgmise aasta lõpuks peaks haiglatesse ka lisanduma kokku 150 isolatsioonipalatit. Palatid luuakse järk-järgult ning võetakse kasutusele niipea, kui need valmivad. „Loodame, et sõjast tulenevalt ehitushindade tõus ja materjali defitsiit ei löö neid plaane sassi ning haiglatel õnnestub need välja ehitada,” lisas Altmets.

Maskid normiks

Mait Altmetsa juhtis tähelepanu iga inimese isiklikule vastutusele viirusperioodil. Ta tõi välja, kui kadus ära maskikohustus, suurenes grippi haigestumine. „Võib-olla vanasse normaalsusesse tagasiminek ei peaks olema see, mida me tahame, vaid maskid võiksid jääda meie viirushooaja igapäeva lahutamatuks osaks ja normiks.”

Artikkel ilmus 22.04.2022 Maalehes https://maaleht.delfi.ee/artikkel/96471315/teadusnoukoda-selgitab-meid-…